Maa- ja rannarahvas: Peaministri ettepanek alustada koostööd maainimeste murede lahendamiseks süstis lootust

Maa- ja rannarahvas: Peaministri ettepanek alustada koostööd maainimeste murede lahendamiseks süstis lootust

236
Foto: Raul Mee
 title=


Eelmisel neljapäeval, 13. mail andsid Eesti maa- ja rannarahva esindusorganisatsioonid peaministrile edasi ühispöördumise, milles palusid võtta senisest suurema tähelepanu alla Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine.

Pöördumist vastu võttes tegi peaminister ettepaneku alustada koostööd lähima kuu jooksul ning esimese koosoleku aeg on praeguseks juba kokku lepitud. Pöördumise esitasid peaministrile Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalanduskogu ja Eesti Erametsaliit. 

Liivi Lahe Kalanduskogu esinaine Esta Tamm: “Ühispöördumise jaoks koondatud sõnumid ja ettepanekud näitasid ühiskonnale, et maa- ja rannaelanike mured on süstemaatilised ja sügavad. Sõltumata sellest, kas tegu on metsa-, jahi-, kala-, talu- või põllumehega, on meid kõiki viinud ääre peale liigsete, lõpuni uurimata ja liiga kergelt kehtestatud piirangute poliitika, mis on kestnud valdkonnast sõltuvalt 10 kuni 20 aastat. Muidugi pole selles süüdi tänane valitsus, kelle õlgadele meie palve on langenud, kuid loodame riigijuhtide abile praegu, kui olukord areneb üsna kriitilises suunas.”

Peaministrile üle antud pöördumises oli piirangutele osutatud keskne roll. Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul võivad üha uued piirangud juba lähitulevikus takistada Eesti ühiskonnas väärtustatud kohaliku toidu, puidust majade ja mööbli ning keskkonnasõbraliku toasooja tootmist ja pakkumist. “Ka Euroopa rohelepe rõhutab kohaliku toorme tähtsust, pidades silmas, et keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks ei pea me likvideerima kohalikku põllumajandus- ja toidutootmist, metsa majandamist ja kalapüüki, vaid leidma parima viisi loodushoiu ja tootmise eesmärkide ühendamiseks. Eesti kõrget süsinikuheidet aitavad vähendada just maakasutusega seotud biomajanduslikud tegevused, mille eest vastutab meie riigi maarahvas, kellel on aastate jooksul kogunenud selles valdkonnas tugev kogemus ja ekspertiis, mida kiputakse alahindama,” lisas Roomet Sõrmus. 

Pöördumises esitasid organisatsioonid ettepanekud, mille abil toetada Eesti maa- ja rannaelu püsimajäämist. Ettepanekute seas on näiteks töötada välja terviklik maapoliitika, mis toetaks põllu- ja metsamaa strateegilist kasutamist nii toidu- kui energiajulgeoleku saavutamiseks. Samuti analüüsida erinevate piirangute kehtestamisel nende sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonna inimeste toimetulekule. Tähelepanu juhitakse ka Euroopa nõuete liigagarale rakendamisele Eestis.