Lõppenud jahihooajal kütiti 60 hunti, kellest kolmandik olid kärntõves

Lõppenud jahihooajal kütiti 60 hunti, kellest kolmandik olid kärntõves

628
Kolmandik kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega. Foto: rajakaamera

Kokku eraldas riik kolmes eri osas kokku 67 hundi küttimise luba, millest realiseeriti 60. Kolmandik neist olid haiged ja nähtavate kärntõve tunnustega.

„Karjaviisi elutsevatele ulukitele on kärntõbi väga ohtlik, sest nad on kokkupuutes ja annavad haigust üksteisele edasi. Kärntõve laialdase leviku üheks põhjuseks huntide seas võib pidada ka kährikute suurt arvukust, keda nad murravad. Milline see hea lahendus oleks, et kährikute arvu vähendada, ei oska hetkel öelda, aga võiks võtta soomlastest eeskuju, kellel on riiklikud programmid võõrliikide arvukuse vähendamiseks. Ka meil on vaja oma liike, nagu hunt võõrliikide poolt levitavate haiguste eest kaitsta,“ selgitas EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe.

Enim kütiti hunte Järvamaal (12), lisaks kütiti Võrumaal 7, Harju-, Lääne- ja Tarumaal 6, Jõgeva-, Põlva- ja Pärnumaal 5, Ida-Virumaal 4 hunti ning Lääne-Viru ja Raplamaal 2 hunti.

Tabel: Keskkonnaamet

Küttimismaht jäi realiseerimata Harju (1), Järva (2), Võru (2) ja Lääne-Pärnumaa (2) ohjamisaladel.

2020/2021 jahihooajal kütiti 129 hunti, 2019/2020 aga 64 hunti. Hundijahti on lubatud Eestis pidada novembri algusest veebruari lõpuni. Huntide küttimismahud kinnitab Keskkonnaamet.