Lätlasetele on peavaluks karupopulatsiooni haldamine

Lätlasetele on peavaluks karupopulatsiooni haldamine

2441
Foto: Flickr

Kui meie metsades elab 700 karu, siis Lätis vaid paarkümmend, kes on kõik kas järglasi mittesaavad erakud või teise kodumaaga turistid. Aastakümnete pikkune ootamine, et mõni karuema sünnipärase Läti karu saaks, paistab selgi kevadel tulutuks jääma.

Päris karuvabad Läti metsad pole. Igal talvel äratavad Läti jahimehed kogemata ühe-kaks karu talveunest üles ning vahel silmatakse karusid või nende jälgi, kirjutab Maaleht.

„Karude hulk võib Läti pinnal aasta jooksul küündida isegi viiekümneni,“ ütleb Läti metsateaduste instituudi Silava vanemteadur Jānis Ozoliņš. Kuid enamik Läti karudest on külalised kas Eestist või Venemaalt.

Lätlased ei saa isegi kaugemal sisemaal elavaid karusid enda omaks pidada, kuna need ei pruugi olla Lätis sündinud. Alles siis, kui mõni poega ootav emakaru valib oma talvekorteriks Läti, mitte Eesti või Venemaa, ja järeltulija üles kasvatab, saavad lätlased endale päris oma karu.

Kindlaid tõendeid selle kohta, et Lätis oleks mõnel karuemal poegi sündinud, pole juba alates 1960ndatest aastatest, mil vahepeal täitsa kadunud karud jälle Läti piiri ületama hakkasid.

Suve keskel on Läti metsades järglastega karusid nähtud küll, kuid see ei tähenda, et karud oleksid Lätis sündinud. Seda seetõttu, et lastega karuemad püüavad suviti vältida võõraid jooksuisas karuisasid, kes võivad lapsed ära tappa. Seetõttu rändab ema järglastega aladele, mis teistest karudest tühjad on.

Lisaks, et tiine karuema Lätis sünnitaks, peab ta saama segamatult talveund magada. Kui keegi karuema une ajal segab, põgeneb karu minema ning beebid jäävad üksi.

„Kuni aprilli lõpuni-mai alguseni, on jaanuaris sündinud karukesed väga väetid ning ei jõua emale järgneda,“ ütleb Ozoliņš. “Et asi kindel oleks, tuleks väikseid karupoegi näha hiljemalt mais. Sel aastal pole teateid olnud, kuid veel mai lõpus nähtud karupoja võiks siin sündinuks lugeda.“

Praegu jagunevat inimeste suhtumine karusse kaheks. Jānis Ozoliņš leiab, et lätlastel kulub veel aega, enne kui nad õpivad karudega koos elama.

“Eestlased ju saavad – kas meie oleme siis halvemad?“ küsib mees. Ta usub, et juba lähiajal sünnivad esimesed karupojad ning pärast sajandi pikkust pausi on maailmas jälle metsikud läti rahvusest karud.

Läti animaatorid ootavad karu tulemist, kuid kardavad selle järjekordset põgenemist Ruhnu saarele:

Loe lähemalt Maalehest.