Lääne Elu Läänemaa JK ja Haapsalu JS avajahist 2021

Lääne Elu Läänemaa JK ja Haapsalu JS avajahist 2021

52

Jahimees Meeme Riismaa (vasakul) juhatas ajajad ajuliinil õigesse kohta ja esimene aju võis alata. Foto: Kaire Reiljan
Reedel alanud ajujahihooajale andsid Läänemaa jahindusklubi ja Haapsalu jahiselts laupäeval avapaugu ühisjahiga.
Hooaja avajaht oli tavapärastest suurejoonelisem, sest Haapsalu jahiseltsi jahimeeste kõrval osalesid seal keskkonnaminister Tõnis Mölder, Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.
Läänemaa jahindusklubi esimees Endrik Raun ütles, et ühisjahi eesmärk on panna eri seltside jahimehi omavahel rohkem suhtlema ja tähtsamaid inimesi kutsutakse külla selleks, et saaks laiemalt jahinduse teemadel arutleda. Kuigi põdrajahti tohib pidada juba septembri keskpaigast, algab ajujaht 1. oktoobrist. „1. oktoober on meile nagu riigipüha, siit hakkab ühistegevus pihta,” ütles Puust Läänemaa jahimehi tervitades. Ta lisas, et hommikul Saaremaalt Vätsele sõites paistsid kümnest autost kaheksas oranžid vestid ehk et tegemist oli jahimeestega.
Laupäeva hommikul kogunes Vätsele 58 jahimeest ja -naist. Haapsalu jahiseltsi esimees Olev Peetris jagas kokkutulnud kaheks – kes kütiliini, kes ajajateks – ja luges sõnad peale: keda ja kui palju küttida tohib. Ülesanded selged, sõideti jahipaika ja päeva esimene ajujaht läks lahti.
Laupäevasel ühisjahil kütiti neli põtra. Kokku peavad Läänemaa jahimehed sel jahihooajal küttima 380 põtra, neist kolmandik põdrapullid, kolmandik põdralehmad ja kolmandik vasikad.
Haapsalu jahiseltsi selle hooaja limiit on 47 põtra. „Meil on kõige suurem jahimaa, üle 34 000 hektari, sellepärast on meil ka nii suur limiit,” ütles Peetris. Ta lisas, et ilmselt jääb jahiseltsil limiit siiski täitmata. „Oleme siin ringi sõitnud ja vasikatega lehmi on näha väga vähe,” lisas ta.
Et Läänemaale seatud limiit 380 põtra on päris palju, leidis ka Raun. Tema sõnul on põtrade kõrge küttimislimiit tingitud metsaomanike ja põllumeeste survest, sest põdrad kipuvad kahjustama kasvavat metsa ja põldu. „Kahjustusi pole viimasel ajal enam nii palju olnud, et neid peaks nii palju küttima,” ütles Raun.
Jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on jahimehed ühiskondliku tellimuse täitjad. „Ühiskond ootab, et me ulukite arvukust reguleeriks ja teadlased annavad meile arvud ette,” ütles Korts. Ta lisas, et suurkiskjate nagu hundid ja karud puhul annab kütitavate isendite arvu ette riik, sõraliste puhul teevad lõpliku otsuse aga maakondlikud jahindusnõukogud, kuhu kuuluvad ka põllu- ja metsamehed. „Ega keegi taha, et ulukeid vähe oleks. Kõik tahavad, et neid rohkem oleks, aga kusagil on majanduslik aspekt ja seda tasukaalu me koos otsime,” ütles Korts.
Kui põdrad teevad muret põllu- ja metsameestele, siis metskitsede puhul on probleemiks sagedased liiklusõnnetused. „Kui kits põllul sööb, siis mis tal seal häda on, aga just liikluskindlustus avaldab survet, sest kindlustuskahjud on väga suured,” ütles Raun. Kortsu sõnul saab Eestis igal aastal maanteel hukka 4000–5000 kitse.
Taas pead tõstva sigade katku tõttu on jahimeestel kohustus küttida metssigu. „Neid peame võimalikult palju küttima, aga keegi ei tea täpselt, palju meil sigu alles on,” ütles Raun. Puust lisas, et sigade puhul tuleb küttimist jälle suurendada, et mitta näha seda vaeva, mida nähti mõned aastad tagasi, kus jahimehed metsas surnud metssigu leidsid ja matsid. „Saime sellega nii kaugele, et kahel aastal katk seafarmidesse ei jõudnud,” ütles Puust.
Suurulukitest kütitakse karusid Läänemaal vähe. „Karud pole meil väga palju pahandust teinud. Nad jõuavad meie maadele siis, kui mujal metsad neid juba täis on,” ütles Raun. Selleks aastaks oli Läänemaal üks karulaskmisluba ja see on ka ära kasutatud. Ilveste arvukus oli vahepeal nii palju langenud, et neid ei tohi praegu üldse küttida.
Mitu hundilaskmisluba Läänemaa jahimehed selleks hooajaks saavad, selgub oktoobris.
Kortsu sõnul on näha, kuidas kliimamuutused loodust mõjutavad – meie metsadesse ilmub uusi liike, näiteks šaakal. „Need muutused puudutavad ka jahimehi ja eks me pea oma asju ka selle järgi sättima,” lisas ta.

Ulukite küttimismaht Läänemaal
Põder – 380
Metskits – 1108
Metssiga – 520
Punahirv – limiidivaba
Karu – 1 (kütitud)
Hunt – selgub oktoobris
(Läänemaa jahindusnõukogu piirkonda kuuluvad ka Lõuna-Läänemaa jahiseltsid.)

JAGA