Aktuaalne Küsimus-vastus: põdrapopulatsiooni jätkusuutlik majandamine

Küsimus-vastus: põdrapopulatsiooni jätkusuutlik majandamine

622
Pilt on illustreeriv. Foto: EJS

Noorjahimehe küsimusele vastab Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Olen suhteliselt väikese staažiga jahimees ja sooviks teada, kas ja miks peab põtrade vasikaid küttima? Siit ja sealt tuleb infot, et vasikaid ei ole ja kui on, siis hoitakse neid ega kütita neid.

Vastus:

Ulukite seirearuandes oleme korduvalt rõhutanud, et vasikate küttimisel on soovitatud osakaalu järgimisest märksa olulisem jälgida, et asurkonna normaalseks uuenemiseks moodustaks vasikad jahihooaja järgsest asurkonnast vähemalt veerandi.

See soovitus kätkeb endas ka ühte peamist eesmärki, mida saavutada soovitakse. Nimelt ei ole struktuurse küttimise eesmärgiks sugugi küttimistulemus iseenesest, vaid sellega kujundatakse asurkonda, mis pärast jahihooaja lõppu alles jääb.

Elujõulises asurkonnas peab olema piisavalt nii järelkasvu andvaid emas- ja isasloomi, kui ka neilt tulevikus soojätkamise teatepulga üle võtvaid noorloomi. Keskkonnaagentuur on soovitanud jahimeestel suurulukeid küttida tasakaalustatult sellises soolis-vanuselises vahekorras, mis säilitaks asurkonna struktuuri võimalikult lähedasena looduslikule. Selle soovituse järgimisel vasikate osakaal ja ka vanemate isendite sooline jaotus jahihooaja lõpuks võrreldes jahihooaja eelse seisuga oluliselt ei muutu.

Kui jahimehed kütiks peaasjalikult ainult täiskasvanuid ja subadultseid isendeid, kaasneks sellega negatiivseid muutused asurkonna vanuselises struktuuris, väheneks asurkonna juurdekasv ja suureneks jahiväline suremus. Näiteks küttides vasikate asemel sama arvu vanemaid isendeid, oleks jahihooaja lõpuks küll metsas alles arvult sama suur asurkond, kuid seda mitte kauaks. Kuna vasikate suremus jahivälistel põhjustel on võrreldes vanaloomade omaga oluliselt suurem, kaasneks sellega isendite arvudes oluliselt suuremad kaod jahihooajale järgneval talvel.

Siin on oluline tähele panna, et vasikate küttimisest tingitud suremus on osalt kompensatoorne, sest osa ära kütitud vasikatest hukkuks talve jooksul nii või teisiti. Vanemate isendite tõenäosus talvel hukkuda on vasikatega võrreldes oluliselt väiksem, mistõttu küttimisest tingitud suremusest on nende puhul kompensatoorne osa oluliselt väiksem ning suures osas on jahipidamisest tingitud suremus looduslikule suremusele lisanduv (aditiivne). Lisaks sellele jääks pelgalt vanemate isendite küttimisele keskendudes paljud vasikad metsa orbudena omapäi ning nende kevadeni elus püsimise tõenäosus oleks võrreldes emaga koos talvituvate vasikatega veel omakorda oluliselt väiksem. Kuna sellise küttimise tulemusena jääks asurkonda ka vähem sigimisealisi isendeid, siis kaasneks sellega asurkonna juurdekasvu märgatav langus järgneval aastal, mis omakorda ahendaks jahimeeste võimalust järgnevatel aastatel põtru küttida.

Eelnevast saame teha järelduse, et kui me sooviks vasikate küttimisest loobuda, siis tuleb paratamatult leppida ka märksa tagasihoidlikumate küttimiskvootidega, sest küttimata jäetud vasikate arvelt rohkem vanaloomi küttida üldjuhul ei kannata. Keskendudes vaid subadultide ja täiskasvanud isendite küttimisele tuleks samasuguse saagi saamiseks hoida asurkonna suurust märksa kõrgemal tasemel, millega kaasnevad aga suuremad metsa- ja liikluskahjud.