Kolmandik seni kütitud huntidest põevad kärntõbe

Kolmandik seni kütitud huntidest põevad kärntõbe

984
Kahjustatud karvkattega hunt rajakaameras 10. jaanuaril.

Küttimisandmete kohaselt on 12. jaanuari seisuga tabatud 44 hunti, milledest 14 olid väljakujunenud kärntõve tunnustega.

EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe sõnul oli liikmesorganisatsioonide andmetel kärntõve tunnustega 14 kütitud hunti. „Kõige rohkem on haigeid hallivatimehi täheldatud Harju- ja Järvamaal, kus suside arvukus on ka kõige kõrgem. See on väga kurb statistika. Haigete huntide karvkate on puudulik ja neil on suur oht saada külmakahjustusi, mis võivad viia looma hukkumiseni. Puudulikust karvkattest tulenevalt on energiakulu suurem kui tervetel loomadel ja nad peavad saama rohkem toitu. Täheldatud on, et haiged loomad hulguvad rohkem ka külade ja asustatud alade piirkonnas, kust on kergem toitu leida,“ selgitas Lillemäe.

Tabel: Keskkonnaamet

Üheks põhjuseks, miks kärntõbi on laialt levinud, peavad jahimehed võõrliigi, kährikkoera ülikõrget arvukust. Märkimisväärne osa kährikkoertest, kes kuuluvad ka hundi menüüsse, on samuti kärntõve kandjad.

 

Keskkonnaamet on kehtestanud selle aasta küttimismahuks koos lisalimiidiga 56 isendit. Hundijaht kestab kuni veebruari lõpuni.

JAGA