Kõik Ida Virumaa jahipiirkonnad jätkavad samade kasutajatega

Kõik Ida Virumaa jahipiirkonnad jätkavad samade kasutajatega

688
  1. veebruaril toimus Ida Virumaa jahindusnõukogu koosolek, kus anti heakskiit kahele viimasele taotlejale Alajõe ja Kuremäe jahipiirkonnale. Seega on Ida-Virumaal kõikide jahipiirkondade lepingute pikendamised jahindusnõukogust heakskiidu saanud.

Ida Viru Jahiseltsi juhatuse esimehe ja EJS juhatuse liikme Marko Vinni sõnul on Ida Virumaa esimene maakond Eestis, kellel on kõikide jahipiirkondade pikendamise taotlused saanud jahindusnõukogu heakskiidu.  „Märtsikuu jooksul esitame pikendamise taotlused järgnevaks 10 aastaks ka Keskkonnaametile.“ ütles Vinni.

Ida-Virumaal toimus jahipiirkondade pikendamise heakskiidu taotlemise protsess kolmel koosolekul:  esimene toimus 18.10.21 ja heakskiidu said 5 jahipiirkonda, teine toimus 21.12.21 ja heakskiidu said 16 jahipiirkonda ning kolmas 18.02.22 ja heakskiidu said 2 jahipiirkonda.

Seega on  23 jahipiirkonnast heakskiidu jahindusnõukogust saanud 23 jahipiirkonda.

Marko Vinni sõnul on 23. jahipiirkonnast 20 Ida-Viru jahimeeste seltsi koosseisus ja 3 on iseseisvad, aga me oleme kogu protsessi ajal ühiselt seda asja ajanud.

„Esimesest jahindusnõukogust alates on olnud püüdlus täita kokkulepet, et eramaa lepingute kaetus peab olema 51% kogu jahimaast ning hea meel on tõdeda, et see nõue on kõigil jahipiirkondadel kaetud.“ lisas Vinni.

Juhatuse esimehe sõnul on lepingute pikendamise protsess välja toonud ka mõned kitsaskohad. Näiteks paljudel jahipiirkondadel on jahimaa sees palju alasid (linnad, asulad, tootmisalad jne.), kus jahti pidada ei saa. Keskkonnaamet on lubanud alates 2023. aastast jahipiirkonna jahiala üle vaadata ja vajadusel nende alade osas korrektuure teha. 

EJS

JAGA