Kohus peatas karujahi

Kohus peatas karujahi

5289
Foto: jahimehe rajakaamera

Tallinna Halduskohus rahuldas MTÜ Eesti Suurkiskjad taotluse ja peatas sellega karujahi.

Halduskohus rahuldas MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Keskkonnaameti 29. juuli korralduse karujahi osas kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Keskkonnaamet kehtestas 29. juulil korraldusega nr 1‑3/22/384 „Pruunkaru küttimismahu kehtestamine 2022/2023. jahiaastal“ pruunkaru küttimismahuks Eesti Vabariigi territooriumil esimese osana kokku 90 isendit ning kinnitas küttimismahu jagunemise maakondade vahel.

MTÜ Eesti Suurkiskjad esitas 1. augutil Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti (KKA) 29. juuli korralduse tühistamiseks. Põhjenduseks on toodud järgmist: “karu tohib küttida vaid erandkorras ja eritingimustega, kui kõik muud alternatiivsed praktikad on kasutusele võetud. KKA on aastaid seadust rikkunud ja andnud välja üldiseid karu küttimislube, mis ei ole tõendatud erandtingimustega ega ka erandkorraga. 90 isendi tapmine on direktiivi eesmärkide vastane tegevus. Iga isendi kohta peab olema välja toodud, miks just see isend tapetakse ja kas enne on võetud kõik võimalikud muud vahendid kasutusele. Arvukuse vähendamine ei saa olla eesmärk”.

Veel on taotluse põhjendusena välja toodud, et tegevuskava ei sea mingisugust juhendavat raamistikku, kuidas karude küttimine saaks toimuda loodusdirektiivi poolt eeldatavate rangete eritingimuste alusel: nt kuidas tapetavaks valitud isendid tuleb seostada juba tekitatud konkreetsete kahjudega ja kuidas tapmisotsuse tegijad peaks eelnevalt alternatiivseid lahendusi kaaluma letaalsete meetmete vältimiseks – iga erandi juures eraldi.

MTÜ arvates on ka tõendeid, et senised karude küttimiskohad ja kahjustuste kohad ei ühti. Veel on MTÜ arvamusel, et küttimissüsteem on illegaalselt üles ehitatud. Samuti on taotluses kirjas, et karu populatsiooni soodsat seisundit ei ole piisavalt tõendatud ning karude küttimisega ei järgita ettevaatuspõhimõtet.

Veel on MTÜ Eesti Suurkiskjad kindel, et karujahi kui ennetava tegevuse lubamine kahjude ärahoidmiseks on vastuolus loodusdirektiivi art 16 lg-ga 1 ja sama leidis Euroopa Kohus lahendis asjas nr C-342/05. Samuti MTÜ arvates jahindusnõukogud ei tugine mitte milleski loodusdirektiivile ja tegelik jahinduspraktika ei soosi kuidagi nuhtlusisendite küttimist.

Keskkonnaamet palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna õiguskaitse taotlus on põhjendamata ja puudub kaebaja õigustele kahjuliku tagajärje oht.  Vaidlustatud korralduses võttis KKA esialgse küttimismahu määramisel ja selle jagamisel piirkondade vahel arvesse nii kahjustuste esinemise sagedust ja paigutust, kui ka karu arvukuse ja levikuala laienemise soodustamist.

Vaidlustatud korraldusega ei ohustata karu populatsiooni soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levialal. Karu arvukus ja levik on üldist tõusutrendi väljendanud juba viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit või pidada väga heaks. Karujaht on lubatud perioodil, mil see kõige vähem liiki kahjustab. Näiteks ei tohi vaidlustatud korralduse alusel karujahti pidada karude jooksuajal, taliuinaku ega ka poegade sündimise ajal. Seega aitab karujaht perioodil 1. augustist kuni 31. oktoobrini vähendada kahjustusi, võttes maksimaalselt arvesse liigi bioloogilisi iseärasusi ning on seetõttu kõige enam liiki säästev.

Karu küttimismahu kehtestamisel lähtub KKA tegevuskavas toodud eesmärkidest ning Keskkonnaagentuuri ettepanekust. Tegevuskavas on toodud ühe olulise eesmärgina vajadus säilitada Eestis iga-aastaselt vähemalt 70 sama-aastaste poegadega karu pesakonna (asurkonna üldarvukus selle pesakondade arvu juures oleks ca 650 isendit) olemasolu ning jätkata jahipidamist peamiselt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjustuste vähendamiseks.

Samuti tõi Keskkonnaamet põhjenduseks, et ulukiseire aruande andmetel on 2021. a karu pesakondade arvukuseks hinnatud 85. 90 isendi küttimine ei ohusta tegevuskavas toodud eesmärke ega asurkonna soodsat seisundit ning on seatud eesmärgiga säilitada karu praegust arvukust. Pikemas ajaskaalas on karu arvukus ja levik väljendunud tõusutrendi viimased 15 aastat ja asurkonna seisundit võib Eestis väga heaks pidada. Järelikult on riik parima olemasoleva teadmise põhjal teinud küttimise korraldamisel tasakaalustatud otsused. 

Kohus selgitab, et lahendab esialgse õiguskaitse taotluse piiratud teabe ja aja tingimustes kujundatud esialgse hinnangu raames. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei tähenda, et ka kaebus kuulub tingimata rahuldamisele. Samuti on kohtul HKMS § 253 lg 1 alusel võimalik menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel teistsuguste asjaolude selgumisel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.

Kohtumäärust saab lugeda siit.