Kitsede arvukuse kasv on toonud probleeme liiklusele ja metsaomanikele

Kitsede arvukuse kasv on toonud probleeme liiklusele ja metsaomanikele

3518
Metskitsed söödaplatsil. Foto: rajakaamera.

Kitsede arvukus on tänu viimaste aastete pehmetele talvedele kasvanud pea 100 000 isendi võrra: see on rõõmusõnum meie metsades elavatele kiskjatele, aga mitte nii hea uudis metsaomanikele ja liiklejatele.

Liikluses hukkunud kitsede arv on tõusnud kolm korda ning ka metsaomanikud kurdavad järjest suuremate kitsekahjude üle, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Bioloogide sõnul läheb kitsedel hetkel eriti hästi. 2010. ja 2011. aastate karmide talvede järel jäi meie metsadesse üksnes 30 000 kuni 50 000 kitse, kuid viimate aastate pehmed talved andsid aga populatsiooni kasvule kõva tõuke.

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja ütles, et kitsedel läheb väga hästi, sest loomad on heas toitumises, heas konditsioonis, kõrge viljakusega ja teisest küljest on kitsed kiskjatele hea toidubaas. Ilvese jaoks on ta peamine saakliik Eestis.

Inimeste jaoks tähendab aga kitsede arvukuse tõus probleeme, aga ka oluliselt suuremat tähelepanelikkust igapäeva liikluses

Kui veel viis aastat tagasi registreeriti kitsede teelejooksmise tõttu 1100-1200 liiklusõnnetust üle Eesti, siis 2017. aastal oli selliseid õnnetusi juba 3000 ringis.

„Tavaline jahimees ei ole jääger 24/7. Kuna ootused, need küttimismahud on pandud jahimeestele päris kõrged,” ütles Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik.

„Teame ju seda metssea ulatuslikku arvukuse alandamise kampaaniat, samamoodi on põdra küttimise mahud küllalt kõrged. Ajast tuleb lihtsalt puudu siinjuures veel kitsega tegeleda,” lisas ta.

Vaata lähemalt ERRi videost.