Kilde jahindusest sada aastat tagasi: november

Kilde jahindusest sada aastat tagasi: november

135
Saarmas hullamas. Pelgulinna Gümnaasium. Foto: flicker

Meie metsa jahiloomad ja-linnud

Saarmas on valdavalt vooluveekogudega seotud loom. Toiduks on enamasti kalad ja vähilised, aga ei ütle ära ka veelindudest. Kalu püüab valdavalt öösiti, eriti kuuvalgel. Häälitsedes ja sabaga lainetust tekitades püüab kalad ajada aukudesse, kus neid kergem kätte saada. Pesakohaks veekogu kaldasse kaevatud koobas. On küllalt rännuhimuline, liikudes ka veekogust kaugel. Talvel meeldib lumel liugu lasta. Saarma jooksuaeg antakse suure vahemikuga, veebruarist juulini. Kujutab ohtu kalatiikidele, kus võib suure osa kaladest hävitada. Saarmale peetakse jahti mitmel viisil, nii koertega, väikestel veekogudel öist varitsusjahti ja püüki raudadega.

Naarits. Eestis küllalt haruldane. Varasemalt oli levinud rohkem Lõuna-Eestis. Veekogudega seotud loom, kes püüab nii veelinde kui ka väiksemaid loomi. Elutseb kaldaurgudes.

Kodusel viisil lindude ja loomade täistoppimine

Kui nahk kehalt nülitud ja tiivaluud läbi lõigatud, tuleb nahk tõmmata üle pea ja silmade ümbrus hoolikalt nülgida ning silmad välja võtta. Pealuu tuleb korralikult puhastada. Lihakeha ei peaks kohe ära viskama, vaid selle järgi saab teha võimalikult täpse kunstkeha. Nüüd kus nahk käes, tuleb see hoolikalt puhastada lihaosakestest. Seejärel tuleb nahk konserveerida (mürgitada) vastava seguga, mis tuleb enne valmis keeta. Tegemist on kange arseenmürgiga. Seguga töödeldud nahk jätta natukeseks seisma.

 Nüüd on aeg ette valmistada kunstkeha, milleks võib kasutada mereheinu, höövlilaaste ja riideribasid. Tuleb püüda saavutada võimalikult sarnane kuju originaaliga. Paigaldada tuleb ka vajalikud traadid kaela, jalgade ja tiibade jaoks, kui tiivad peavad jääma väljasirutatud. Nüüd tõmmatakse kunstkehale nahk peale ja tehakse vajalikud parandused. Kui nahk istub kenasti kujul, siis õmmelda niidiga nahaservad ettevaatlikult kinni. Seega on suur osa tööst tehtud.

Mida peaks iga kütt teadma?

Iga kütt peab teadma määrusi, milledest tuleb jahil kinni pidada. Artiklis on toodud punktidena välja järgmised:

  1. Noor väljaõpetamata koer peab seltskondlikel jahtidel olema rihma otsas, et ta ei segaks jahikogenud koeri. Noor koer lastakse vana koeraga koos ajama, kui ollakse individuaaljahil
  2. Jahile minnes peab püssiga toimetades olema ettevaatlik, et ära hoida õnnetust. Püssirauad ikka kas üles või alla suunatud
  3. Ei lasta jahilooma, kes on naaberküti laskesektoris. Nii austatakse naaberkütti
  4. Ühiskondliku jahi korral metsas, tuleb ühtsest liinist kinni pidada, mitte jääda maha ega ka liialt ette tormata
  5. Ei lasta jahiloomi -linde jahikeelu ajal v.a. röövlinnud. Õige kütt austab loodust ja peab jahiaegadest kinni
  6. Jahile minnes ja jahilt tulles peab padrunid püssirauast eemaldama
  7. Õige kütt on jahil kannatlik ja ettevaatlik. Ei tohiks nuriseda, kui jahiõnn seekord ei naeratanud. Liikuda jahil vaikselt ja olla tähelepanelik
  8. Peab olema külmavereline ja rahulik, eriti uluki sihtimisel
  9. Eelnevalt tutvuda antud jahiseltskonna tavadega, eriti jahisaagi jagamisel
  10. Õnnetuse korral peab iga kütt õnnetusse sattunut aitama

Hävitage röövloomi ja -linde

Foto: Stefan van Schaik/Flickr

Kui on olemas kütid ja veel organiseeritud küttide salgad, siis peab olema ka kütitavaid jahiloomi – linde. Iga küti lipukiri olgu – kasvata kaks ja küti üks jahiuluk! Siinkohal tuleb seda mõista nii, et kaitse jahiulukeid nende vaenlaste eest. Vaenlaste all mõeldakse rebast ja kulle (artiklis nimetatakse neid pardi-, tedre- ja -kanakullideks). Eelnimetatud võivad teatud piirkonnas suure osa teatud ulukitest hävitada ja seepärast kutsutakse üles neid hävitama. Kütt, kes kütib ühe rebase või kulli, on oma jaoks terveks aastaks jahilinnud välja lunastanud. Ühe rebasepesakonna juures tehtud vaatluste põhjal toonud rebane nädala jooksul poegadele neli ematetre, ühe kurvitsa, kaks põldpüüd, kaks jänest ja ühe orava. Artiklis kutsutakse üles hävitama rebase- ja kullipesi. Enne sõda makstud metsavahtidele kindlat tasu röövlooma hävitamise eest. See ergutanud teenimise mõttes röövulukeid jahtima.

Arvi Lepisk

 

JAGA