Kilde jahindusest sada aastat tagasi: märts

Kilde jahindusest sada aastat tagasi: märts

301
Foto: Flickr
 title=


Läbivaatamisel olev jahiseaduse kava. Järg.

Jaht koeraga on keelatud 1. märtsist kuni 1. juunini, hagijate ja hurtadega kuni 15. septembrini. Jahikoera võib kasutada ainult kevadisel nepijahil kütitud linnu otsimiseks. Lindudega ja loomadega kauplemine on lubatud seitse päeva pärast jahikeelu lõppu.

Jahiseaduse eiramisele järgnesid karistused

Üleriigiline valve jahiseaduse täitmise üle on pandud põllutööministrile ja metsade peavalitsusele. Kohapeal peavad valvet metsaametnikud, metsavahid, politsei ja omavalitsus. Protokolle jahiseaduse rikkumise korral teevad metsaametnikud, politsei, maakonnavalitsuse liikmed ja vallavanemad. Tabatud jahiseaduse rikkujalt konfiskeeritakse jahiriistad ja jahisaak, mis müüakse riigi kasuks. Eramaadel tabatud salakütilt ära võetud jahisaak antakse jahiõiguse omanikule. Riigimaadel võtab süüdlased vastutusele metsaülem, eramaadel politsei.

Ilma jahipiletita jahipidamise, loata jahiloomade, -lindude püüdmise eest, ning ostu-müügi eeskirjade rikkumise eest on järgmised karistused:

  • esimesel korral – rahatrahv 200–1000 marka või arest 7–80 päeva.
  • teisel korral – rahatrahv 500–5000 marka või arest 15 päeva kuni 8 kuud.

Jahipidamise, küttimise eest võõra jahipiletiga, valede loomade-lindude laskmisel või nende laskmise eest keelatud ajal karistatakse süüdlast peale jahiriistade ja jahisaagi äravõtmise esimesel korral ka rahatrahviga 500–5000 marka või arestiga 15 päevast kuni 2 kuuni. Teisel ja rohkematel kordadel karistatakse arestiga 1–3 kuud. Neid, kes kontrollimisel ei näita ette jahipiletit või jahikoera kaelarihmal puudub koeraomaniku nimi, karistatakse rahatrahviga 100–500 marka.

Põtrade, hirvede, emaste kitsede ja nende tallede tapmise eest on rahatrahv 25 000–100 000 marka või vangistus 3 kuud kuni 1 aasta. Emaste metsiste ja sokkude küttimise eest keelatud ajal on rahatrahv 5000–10 000 marka või vangistus 1–3 kuud. Kasulike lindude pesade lõhkumise ja koeraga jahipidamise eest keelatud ajal on rahatrahv 100–500 marka või arest 3–15 päeva. Süüteo kordumisel suurendatakse trahvi kahekordselt. Omavolilise jahipidamise eest võõra maa peal karistatakse 500–5000 margaga või arestiga 8–30 päeva.

Mure loomade ja lindude vähesuse pärast

J. Pipar artiklis „Loomade hävinemine“ tunneb muret lindude ja loomade vähesuse pärast metsades. Näitena tuuakse Vigala kandi metsad, mis olevat enne sõda loomarohked olnud. Nendes vaheldusrikastes metsades elas siis rohkesti põtru, kitsi, karusid, hunte, kes nüüd küttimise tõttu hävimisohus. Väheseks olla jäänud ka ilveseid, jäneseid, tetri, metsiseid ja rabakanu. Metsaretkedel võib harva kohata jäneseid.

Loo autoril tekkis küsimus, kuhu on jäänud meie metsade rikkalik loomastik. Põhjuseks toob sõjaaegse vaba jahipidamise, kus kasutada kuulipüssid, ja hiljem ka salakütid.
Artikli lõpus küsib autor, et millal tuleb jahipidajatele arusaam, et viimast eluavaldust hävitada ei või, mis loodus on meile andnud.

Refereeris Arvi Lepisk