Kilde jahindusest sada aastat tagasi: maikuu

Kilde jahindusest sada aastat tagasi: maikuu

324
Foto: Flickr
 title=


Meie metsa jahiloomad ja -linnud.

Nendest juttu tehes tõstatati küsimus keda nende all mõista? Jahiseadus jagas need kolme rühma. Esimesse – kelle liha toiduks tarvitatakse, teise – röövloomad ja -linnud ning kolmandasse – kõik ülejäänud.

Vanal hallil ajal jagati need kahte rühma, esimeses olid need, kelle liha ja nahka väärtustati ja teises kõik ülejäänud. Nende esimeste pärast läheb ka praegune kütt metsa ja need ongi jahiloomad ja -linnud.

Niisugune jaotus jäi rohkem paberile. Näiteks röövlinde kütib ainult mõni jahisportlane ja metsaametnikud. Röövloomade peale, kellel väärtuslik kasukas, peetakse jahti väga usinasti, et mõni liik isegi vähearvukaks on jäänud. See on tingitud suurest karusnahkade nõudlusest. Röövlindude intensiivsemaks küttimiseks soovitatakse ergutusraha maksmist.

Järgnevalt alustatakse meie jahiloomade ja -lindude tutvustamist. Selleks on kasutatud ilmunud jahinduskirjandust ja ka kohalikke teateid.

Põliseid metsaelanikke meie jahiloomade ja -lindude hulgas pole palju. Nendeks loetakse: põder, metskits, valgejänes, nugis, ilves, rebane, määr, hunt, karu ja orav ja lindudest metsis, waldsnepp, laanepüü, ja teder. Kõik teised jahiloomad, -linnud ei ela suurtes metsades, vaid ka põldudel, soodes, jõgede ja järvede ääres.

Põder

Alustame meie kõige suurema jahilooma põdra tutvustamisega. Lääne-Euroopa metsadest peale Preisimaa on ta peaaegu kadunud. Ka Eesti metsades on põder jäänud haruldaseks ja puudub  üldse meie saartel.

Edasi järgneb põdra kirjeldus, mis on üldteada ja seda siinkohal ei refereeri (ka edaspidi järgnevate liikide puhul). Küll aga toome välja tolleaegsed tähelepanekud liigi kohta.

Põdra sarvede puhul tuuakse välja labidakujulised (kühvel) sarved ja võimas habe, mis paistis tollal olema enamuses. Ei kirjutata täispulksarvedest. Põdrapullide sarvede võimsus on seoses looma vanusega. Viiendast eluaastast kujuneb välja korralik kühvelsarv. Sarvede heitmine toimub noortel üheharuliste sarvedega pullidel alles järgmise aasta aprillis, keskealistel veebruaris-märtsis ja vanad pullid heidavad sarved detsembri lõpul või jaanuaris. Uued sarved hakkavad vanadel pullidel kasvama varem, noortel hiljem. Sarvede nahast puhastamine toimub vanadel pullidel juba juulikuul, noortel augustis.

Vaikse selge ilmaga kohtab põtra nooremapoolses leht- ja segametsas, lumesaju ja udu korral okasmetsas. Palavatel suvepäevadel püherdab põder sääskede ja kärbeste kaitseks porilompides.

Vahel käib toitumas ka vilja-, lina- ja hernepõllul. Sagedasel häirimisel liigub rahulikumasse elupaika.

Põdra eluiga arvatakse olevat 16–18 aastat, kuid siiski saabub surm varem, mille põhjuseks tuuakse haigused ja kiskjad, kuid peamiselt jahimehe või salaküti kuuli tagajärjel.

Salaküttimist soodustab ka see, et linnade restoranid ostavad alaliselt põdraliha kokku. Metsade peavalitsus on küll riigimetsades põtrade küttimise keelanud, kuid eramaadel lubab jahiseadus põdrapullile jahti pidada.




JAGA