Kilde jahindusest sada aastat tagasi: juuli

Kilde jahindusest sada aastat tagasi: juuli

181
Foto: Flickr
 title=


Meie metsa jahiloomad ja -linnud

Kõikidele tuntud jänestest eristatakse hall- ja valgejänest. Esimene elab valdavalt väljadel ja väiksemates metsatukkades, teine on täielikult metsaelanik.

Jänesed on kõige rohkem taga kiusatud. Nad on saagiks paljudele röövloomadele-lindudele. Poegadele ei anna armu ka toonekurg. Suurt kurja teevad ka ringihulkuvad koerad ja kassid. Samuti peetakse talle ka hoogsalt jahti inimeste poolt. Arvestades kõike eeltoodut on imekspandav, et jäneste sugu veel kadunud pole.

Tuntud on jänese kavalus igasugu haake tehes, et jälgi segada ja jälitajat eksitada. Jänese nägemine ja haistmine on tagasihoidlikud, kuid neil on üliterav kuulmine.

Jahiviisidest kasutatakse kõige rohkem klaperjahti ja jahti hagijatega. Sügiseti vahel lastakse jäneseid ka linnukoera eest, samuti otsitakse põldudelt. Talvel lastakse ka söödalt, mis soovitatakse ära keelata.

Jahiloomade ja -lindude kaitseks

Artiklis jagab oma mõtteid metsnik. Artikli autori arvates võib jahimehed jagada üldjoontes kolmeks:

  1. Esimesed veedavad oma vaba aja valdavalt metsas, jahisaak pole nende jaoks oluline.
  2. Teised on jahiarmastajad. Nemad peavad jahikoeri, rendivad jahimaad ja kasutavad mitmesuguseid jahipidamise viise. Võimalusel võtavad alati jahist osa.
  3. Kolmandad on „jahihaiged“. Nemad on esimesel võimalusel alati metsas, olenemata ilmast. Ilma jahisaagita nad sealt naljalt lahkuda ei taha. Nende põhimõte on, et mida rohkem jahisaaki, seda parem.

Need viimased on metsas jahiloomadele-lindudele palju kurja teinud. Nad ei jõua ka tihti ära oodata, millal lubatud jahiaeg algab.

Meil on asutatud ka Kaitseliidu jahirühmad, kes ka mitmeid jahitavasid välja töötavad ja kui palju linde võiks ühel jahikäigul lasta. Kitsendusi on tehtud ka liikmeks astumisel. Jahirühma juhatusel on võimalus alati jahti pidada, kuid lihtliikmed peavad täitma mitmeid määrusi, mis jahti raskendavad. Kitsendused, mis on kütirühmade poolt välja töötatud, on peenike meistritöö, mis võimaldab üksikutel sogases vees toimetamist ja ärgitab salaküttima.

Muret tekitab kevadel isametsiste liigne küttimine mängust, mille tulemusena paljud emametsised jäävad paaritumata.

Kui jahimeestena tahate näha meie metsades linnurohkust, siis loobuge kevadjahist ja alustage linnujahiga augustis. Hoidke ka oma hagijad suvel kinni, ärge laske neil vabalt hulkuda.

Metsnik soovitab moodustada kaitsemetsad, kus ei tohi jahti pidada.