Kilde jahindusest sada aastat tagasi: jaanuar 1921

Kilde jahindusest sada aastat tagasi: jaanuar 1921

524
Foto: Flickr



Hea lugeja!

Alustame püsirubriigiga pealkirja all “Kilde jahindusest sada aastat tagasi”. Need lookesed on refereering tolleaegsest ajakirjast “Eesti mets” ja hiljem ka “Eesti kütt” ilmunud jahindusalastest nupukestest. Esimestes numbrites ilmus jahindusteavet vähevõitu, hiljem juba päris huvitavaid lugusid. Head lugemist!

„Eesti Mets“ jaanuarinumbris 1921. aastal kirjutatakse jahiaastast Inglismaal. Lisaks on välja toodud ka Eesti jahikalender.

Inglismaal ei lubata rebast küttida püssiga, kihvtitada (mürgitada) ja rebaseurge lahti kaevata ning poegi surmata. Rebasejahti peetakse ainult ratsahobusega. Saarmale peetakse jahti õpetatud saarmakoeraga. Põldpüüsid ja tetri lubatakse ajada kütile ette.

Üldine jahipidamine algab 12. augustil, kuigi mõnes krahvkonnas lubatakse veelinnujahti juba ka 1. augustil. 12. august on nagu suur rahvuslik püha, mil suur osa kauplusi on suletud ja kellel vähegi võimalik, läheb jahile. Peamine jaht toimub veelindudele. Augusti lõpul alustatakse tedrejahiga ja septembris toimuvad jahid peamiselt linnukoertega. Faasanijahti alustatakse enamasti külmunud maaga, kui puulehed langenud ning samal ajal kütitakse ka jäneseid. Jaanuaris saab Inglismaal jahiaeg läbi. Üksikud rikkad saavad endale lubada ka kitsejahti.

Veelinnujahti ei peeta kevadel ja artiklis soovitatakse ka meil kevadel veelinnujaht keelata. Kevadist nepi-, tedre- ja metsisejahti nende mängude ajal ei tunta.

Ära on toodud ka metsade peavalitsuse poolt väljaantud jahikalender Eesti Vabariigis, mis kinnitati 1920. aastal ja kehtib kuni uue jahiseaduse väljaandmiseni. Selle jahikalendri järgi oli aastaringselt jahipidamine keelatud põdra- ja hirvelehmale (metskits) ning nende vasikatele. Jaanuaris võis pidada jahti põdrapullile (13. jaanuarist), metsisele, tedrele, laanepüüle, sookanale, hanedele, luikedele, partidele, faasanitele ja jänestele. Röövlinde ja -loomi võis hävitada aastaringselt.                                               

Riigimetsades oli jahipidamine lubatud metsaülemate poolt väljaantud jahipileti alusel, eramaadel tuli jahiluba võtta maakonna valitsusest.

Arvi Lepisk