Keskkonnaamet taotleb hundijahi korralduse esialgse õiguskaitse lõpetamist

Keskkonnaamet taotleb hundijahi korralduse esialgse õiguskaitse lõpetamist

452
Foto: Pixabay

Keskkonnaamet esitas 13. novembril Tallinna Halduskohtule oma seisukoha hundijahi korralduse esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta ning taotleb selle lõpetamist esimesel võimalusel. Kohus kohaldas eelmisel nädalal Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Eestis on hundi populatsioon tugev ning ei ole alust kahelda nende arvukuse mõõtemetoodika tõepärasuses. „Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda. Küttimine on üks teguritest, et saavutada ohjamiskavas seatud eesmärgid,“ rääkis Kukk.

Keskkonnaamet määras hundi esialgseks küttimislimiidiks 90 looma. 13. novembril kogunes erinevaid huvigruppe koondav suurkiskjate koostöökogu, kus Keskkonnaagentuur andis värske ülevaate huntide arvukusest ning tegi ettepaneku täiendava küttimismahu määramiseks. Novembri alguse seisuga on Keskkonnaagentuuri andmetel Eestis kindlalt teada 29 hundi pesakonna olemasolu. Sellest lähtuvalt teeb Keskkonnaagentuur ettepaneku lisaks juba kinnitatud mahule lubada küttida veel 27 hunti.

Leelo Kukk lisas, et Keskkonnaamet toetab ettepanekut küttida käesoleval jahihooajal kokku 117 hunti. „Eestis läheb hundil väga hästi ning nende arvukus on järk-järgult tõusnud, mis näitab, et looduskaitses ja jahinduses on tehtud õigeid otsuseid. Paraku kaasnevad huntide arvukuse tõusuga ka kahjud ning seetõttu on kaitse- ja ohjamiskavas seatud nii alam- kui ülempiir, et tagada hundi soodne seisund, samas hoides kahjustused kontrolli all. Küttimise keeluga kaasnevad riskid, millel on hundi populatsioonile hoopis negatiivsemad tagajärjed. Euroopast on mitmeid näiteid, kus seesugusel juhul toimub loomade mürgitamine ning salaküttimine, ei usu, et keegi tahaks meie huntidele selliseid tagajärgi,“ selgitas Kukk.

Küttimismahtude määramisel võttis Keskkonnaamet aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Tallinna Halduskohus kohaldas Keskkonnaameti 01.11.2024 korralduse nr 1-3/24/609 suhtes esialgset õiguskaitset ning peatas alanud hundijahi hooaja ajutiselt kuni 4. detsembrini. Esialgse õiguskaitse ajal hunte küttida ei tohi. Kohus ootab poolte argumente 18. novembrini, et otsustada, kas esialgset õiguskaitset pikendada või mitte.