Aasta esimestel tööpäevadel külastasid kaks ilvest söödaplatsi. Kuigi jooksuaega ilvestel veel pole, on kaks täiskasvanud ilvest kokku sattunud.
„Üks neist kannab ilusat täpilist kasukat, teisel on neid täppe vähem. Ilmselt on ilvesed näriliste otsingul,“ selgitas EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe.
Ilvesed on kiskjad, kes peavad jahti peamiselt jänestele, kuid võivad rünnata suuremaidki saakloomi, näiteks metskitsi. Aastas sööb üks ilves 50–60 metskitse. Emased veidike rohkem kui isased. Kui neid eelistatud saakloomi ei ole, ei põlga nad ära ka väikseid närilisi, putukaid ja roomajaid. Ilvesed peavad peamiselt varitsusjahti, sest nad ei ole head jooksjad. Ilveste ööpäevane toiduvajadus on 2 kg. Suurt saaklooma võib ilves süüa päevade kaupa. Ta ei jäta järele midagi peale kontide, sisikonna, naha ja pea.
Territooriumi suurus sõltub saakloomade arvukusest. Ühe isaslooma maa-ala katab ühe või mitme emaslooma oma.
Varakevadel algab ilvesel jooksuaeg. Pärast mitu päeva kestvaid pulmi pöördub isasloom oma tavaelu juurde tagasi, emasloom aga hakkab otsima eluaset. Ta toob kahe kuu pärast üksinda ilmale kaks-kolm poega. Pojad lahkuvad ema juurest teisel eluaastal.
Olenevalt liigist ja alamliigist elavad ilvesed 10–20 aastat. Nad saavad suguküpseks teisel eluaastal ja jäävad paljunemisvõimeliseks elu lõpuni.
