Kaitsealadel jahipidamist piirata on põhjendamatu

Kaitsealadel jahipidamist piirata on põhjendamatu

535
Foto: EJS

Euroopa liidu liikmesriigid pidasid aasta aega teravaid diskussioone, kuid Euroopa Komisjoni ettepanek piirata jahipidamist ja kalapüüki rangelt kaitstavatel aladel (mis moodustavad 10% Euroopa liidu maa-alast) ei leidnud õiguslikku alust. Samuti ei leidnud põhjendust, et need valdkonnad bioloogilist mitmekesisust vähendaksid.

Euroopa Komisjon üritas eelnõuga lisada jahipidamist ja kalapüüki samasse kategooriasse kaevandamisega, arvestades asjaoluga, et need tegevused on vastuolus rangelt kaitstavate aladega. See on seotud EL-i bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 väljatöötamisega, mis tekitas Euroopas palju pahameelt.

Eelnõu eesmärk oli bioloogilise mitmekesisuse strateegia raames säilitada 2030. aastaks bioloogilise mitmekesisuse valdkondade terviklikkus, pöörates erilist tähelepanu sellistele ökosüsteemidele, nagu turbaalad ja põlismetsad. Seega on see märk sellest, et EL-i poliitika ei arvesta enam kliimamuutuse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist eraldi osadena, vaid neid vaadatakse kui midagi, mis üksteist mõjutatavad. Kõige olulisem on see, et jahipidamine ei häiri nende ökosüsteemide loomulikke protsesse. Pigem vastupidi, jahimeeste looduskaitsealased jõupingutused on selle ala haldamises olulised ja võtmesõnaks kaitsemeetme tagamisel kohalikul tasandil.

FACE president Torbjörn Larsson tõdes, et neil on väga hea meel, et siinkohal võidutses terve mõistus ja uue rangelt kaitstud alade kategoorias ei hakatud jahipidamist keelustama. „FACE on aktiivselt seisnud vastu jahipidamise põhjendamatutele keelustamistele rõhutades, et jahimehed mängivad Euroopa kaitsealade haldamisel võtmerolli. Täname siinkohal ka meie liikmeid aktiivselt aruteludesse kaasa löömast. See näitab, kui oluline on Euroopa 7 miljoni jahimehe jaoks koostöö,“ tõdes Larsson.