Juhatuse märtsikuu koosolek

Juhatuse märtsikuu koosolek

591
Juhatuse koosolek veebruaris. Foto: EJS

Koosolek toimus Tallinnas, Kuristiku 7 ja veebiskeskkonnas.

Koosolekut juhtis president Margus Puust ja sellel osalesid 14 juhatuse liiget ja 3 liikmekandidaati. Päevakord kinnitati esitatud kujul ja selles oli 5 sisulist punkti. Esimese teemana arutati kasutusõiguse lubade (KÕL) pikendamise hetkeolukorda.

Öösihikute, KÕL-ide ja relvaomanike arutelu

Esmalt arutati kahte kirja. Esimene on saadetud meile EEML-i poolt vastuseks EJS-i öösihiku kasutuselevõtu initsiatiivile. Meil toimus EJS-is 1. märtsil ümarlaud, kus tutvustasime maaomanike esindusorganisatsioonidele ühe päevakorra punktina EJS-i initsiatiivi öösihiku osas. See ülesanne anti eelmise juhatuse koosoleku poolt. 22. veebruaril toimus KÕL-i pikendamise teemal koosolek Keskkonnaameti (KeA) eestvõttel, kus meie (EJS) ei jõudnud kokkuleppele EEML-iga kuidas kontrollida lepingute sõlmimist jahindusnõukogudes.

Saatsime ka EJS-i kirjaliku seisukohaga KeA-le. KeA jagas seda asjaosalistega. Vastuseks tuli EEML-lt kiri, kus oli kirjas järgmine tekst: Arutasime Eesti Erametsaliidu juhatuses nn öösihiku kirjaga ühinemist. Leiti, et kuna jätkuvalt on kokku leppimata, kuidas toimub eramaaomanikega sõlmitud jahimaa kasutamise lepingute kontrollimine, siis me praegu uute initsiatiividega ei ühine. Teeme pooleliolevad asjad enne korda ja siis läheme uute ühiste ettevõtmistega edasi.

Juhatuse liikmed arutasid Erametsaliidu seisukohti ja avaldasid hämmeldust sellise seisukoha üle. On ju öösihiku kasutamine mõeldud eeskätt ka kopra arvukuse reguleerimisele ja metsakahjude ärahoidmisele. Ja see initsiatiiv jahimeeste poolt oli mõeldud just toetamaks nii metsakasvatajaid kui ka põllumajandustootjaid nende tegevuses. Kahju, et see initsiatiiv leidis sellise vastukaja just metsasektori poolt. Põllumajandustootjate katusorganisatsioonid toetasid öösihiku kasutuselevõtu initsiatiivi. Juhatuse liikmed võtsid info teadmiseks.

Teine kiri arutamiseks on õiguskantsleri värske 11.03.22 arvamus KÕL-i pikendamise protsessist. See kiri oli soovitusliku iseloomuga ja sisaldas mõtteid kuidas võiks KÕL-i pikendamise protsess olla reguleeritud. Juhatuse liikmed arutasid kirja sisu ja võtsid selle teadmiseks. Eks aeg annab arutust, mis edasi saab ja kas sellest kirjast ka praktilisi väljundeid tekib. Juhatus ootab ära Keskkonnaministeeriumi ja KeA juristide arutelude tulemused selle kirja osas, aga need võtavad kindlasti aega.

Edasi esitasid piirkondade esindajad ülevaated, kuidas on koha peal edenenud lepingute tegemine ja nõusolekute saamine jahindusnõukogudes.

Veel arutati Eesti Relvaomanike Liidu pöördumist Siseministeeriumi poole. Kirja koopia oli saadetud ka EJS-i juhatusele. Selles kirjas oli mitmeid ettepanekuid relvaseaduse muutmise ja täiendamise osas, mis olid tingitud olukorrast Ukrainas. Need puudutasid mittekodanike õigusi relvade omamiseks, samuti muudatusettepanekuid lubatavate padrunikoguste osas jms. Juhatuse liikmed arutasid seda ettepanekut ja võimalikku seost ja mõju meie organisatsioonile. Otsustati esialgu võtta pöördumise sisu teadmiseks.

Tunnustusavalduste arutelu

Järgnevalt toimus laekunud tunnustusavaldustega tutvumine. Kuna tähtaeg esitamiseks oli 15. märts ja juhatuse koosolek oli juba järgmisel päeval, siis tegi president Margus Puust ettepaneku tunnustusavaldusele esitatud kandidaatide nimekirjaga esmaselt tutvuda ja otsustamine jätta aprillikuu juhatuse koosolekule. Sellega ka juhatuse liikmed nõustusid. Erand tehti Tartu Jahindusklubi ja Rannu jahiseltsi poolt esitatud kandidaadi autasustamise otsustamise osas, kuna soov seda kätte anda oli koosolekul enne järgmist EJS-i juhatuse koosolekut. Tubli töö eest määras EJS-i juhatus Valdo Hermannile tööka Kopra teenetemärgi. Õnnitleme!

Samuti juhatuse liikme Tiit Tammsaare ettepanekul otsustati juhatuse poolt määrata tunnustusavaldus Ilves Ülo Reimole väärika panuse eest jahinduses. Õnnitleme!

Teisi nominente arutatakse kahe koosoleku vahepeal ja otsused tehakse juba aprillis.

Räägiti ÜMO lepingutest

Järgmisena arutati ülevaadet ÜMO sõlmitud lepingutest ja EJS-i ettepanekuid nendele.

See oli jätk aruteludele, mida alustati juba eelmise sügisel. Ülesande selleks sai juhatus volinike koosolekult ja eesmärk oli jõuda ühise lepinguni, mida seltsidele soovitada. Tänaseks on selgeks saamas, et päris ühte meelt ei olda ja võib juhtuda, et ühist tüüplepingut ei tule. Küll aga tegutsevad pooled selles suunas, et jõuda võimalikult rohkemates punktides üksteisele lähedale.

Pärast eelmist juhatusega kohtumist on sõlmitud jahindusliku maakasutuse lepinguid ÜMO-le lisaks ca 35 000 hektarile. Eelmise arutelu tulemusena EJS-i ja ÜMO vahel lisati lepingule mõned täiendused. ÜMO esindaja sõnul oli märgata jahimeeste poolset heakskiitu nendele. Kindlasti oli eelmiste arutelude mõju positiivne. Ootasime ka seekord piirkondadest küsimusi, mis edastasime ÜMO esindajale. Neid oli kokku paarikümne ringis. Otsustati, et kahe-kolme nädala jooksul peetakse ÜMOga lepingu osas läbirääkimisi ja siis selgub lepingu variant.

Muud küsimused

Muude küsimuste all oli teema Jahise maakorraldusmooduli õiguste kasutamisest. EJS-i poole on pöördunud jahiseltse, kes on EJS-i liikmed ja ühinenud Jahisega ning soovivad naaberpiirkonna kinnistute andmeid. Büroo poolt oli küsimus juhatusele, kuidas käituda. Juhatus võttis seisukoha, et kuna riigilt saadud kinnistute andmed on tingimusega, et jahipiirkond täidab talle seadustega ja riigi poolt antud ülesandeid, siis muuks otstarbeks neid andmeid kasutada ei saa. Just sellel piirkonnal on vaja kasutada omanike andmeid, kes piirkonda kasutab ja haldab.

Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati teisipäevaks 19. aprilliks.