Juhatuse jaanuarikuu koosolek

Juhatuse jaanuarikuu koosolek

276
Juhatuse jaanuarikuu koosolek. Fotod: EJS

EJS-i juhatuse korraline koosolek jaanuaris toimus 18. jaanauaril Tallinnas jahimeeste majas ja veebis.

Koosolekut juhtis president Margus Puust ja 23 juhatuse liikmest osales kokku 19. Koosoleku juhataja õnnitles sünnipäevalast Arvi Luuki. Seejärel kinnitati päevakord, milles oli üheksa sisulist punkti.

Juba oktoobris tegi juhatus ettepaneku kutsuda suurkiskjatest ja eriti hundist rääkima Peep Männili ja Marko Kübarsepa.

Esimeses päevakorrapunktis käsitletigi suurkiskjaid, peamiselt hunti

Meie kompetentseim hundiuurija Marko Kübarsepp osales kohapeal ja Peep Männil veebis. Mõlemad töötavad Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonnas. Osakond tegeleb põhiliselt jahiulukite seire korraldamise ja läbiviimisega, küttimismahtude väljatöötamisega ja rakenduslike uuringutega. Nende töö vilju kasutavad Keskkonnaamet, EJS ja teised jahindusorganisatsioonid. Osakonna töötajad teevad tihti ka välitöid.

Kübarsepp selgitas juhatuse liikmetele, mida tehakse seire käigus. Seire ise on asurkonna muutuste jälgimine. Jälgitakse ja uuritakse levikut, arvukust, soolist ja vanuselist struktuuri, seisundit ja mõju teistele liikidele.

Kübarsepp vastas ka juhatuse liikmeid huvitavatele küsimustele. Hundiuurija sõnul annab seire erinevate meetoditega võimalikult tõepärase ülevaate hundiasurkonna levikust ning arvukusest.

Hundiseires kasutatakse jahipiirkondade kasutajate juhuvaatluseid ja biomaterjale Jahisest, viiakse läbi liigispetsiifilised välitööd leviku ja arvukuse selgitamiseks, tehakse kahjustuste seiret, kasutatakse rajakaameraid, bioakustikat, DNA analüüse ja telemeetriat.

Telemeetria on siiani kõige efektiivsem seire meetod, mis võimaldab jälgida märgistatud isendit järjepidevalt ning loob võimalused infot eriotstarbeliselt kasutada. Eestis on 2011. aastast info 23 märgisega hundi kohta. Meetod on laialdaselt kasutusel kaasaegses hundipopulatsioonide seires. See annab ülevaate hundi eluala suurusest ja kasutusintensiivsusest, arvukusest ja taastootmisest, toitumisest, aga ka noorte isendite hajumisrännetest.

Juhatuse liikmed huvitusid, milline on hundipopulatsiooni seisund. Hundipopulatsiooni jääkarvukus pärast 2021. aasta küttimishooaega oli hinnanguliselt 150-165 isendit, küttimine aga 60 isendit. Küttimissurve 2021/2022 võrreldes populatsiooni koguarvukusega jäi spetsialisti hinnangul pigem madalaks. Mandri-Eesti on suhteliselt ühtlase asustusega, v.a. üksikud pesitsusteta piirkonnad. Juurdekasvuprognoos 2022. aasta pesitsushooajaks oli 26-32 pesakonda.

Kvootidepõhist küttimist rakendatakse alates 2002. aastast. Küttimismahtude jaotus 2018. aastast on ohjamisalade põhine. Küttimislimiidi jaotuse prioriteediks on jätkuvalt ohjamise suunamine keskmisest kõrgema kahjustustega piirkondadesse ning tiheasustusaladele.

Arvandmete kõikumine on suur, mistõttu antakse küttimiskvoot ettevaatlikkuse printsiibist lähtuvalt mitmes eraldi osas. Hundikarjade vahekord on viie karja võrra tõusnud. See tuleneb uuest ohjamiskavast. Asurkond koosneb karjadest. Enamus isendeid kuulub konkreetsesse karja. Hundi levik on aastas 50-75 km. Hunt on territoriaalne ja ta on karjalise eluviisiga.

Kübarsepp kõneles ka konkurentsist omavahel ja tõi näiteid Soomest. Kiskjad reguleerivad vahel ka ise oma arvukust. Kõige tõepärasem info saadakse, kui kombineeritakse erinev info ja seireandmed. Jahise kasutusele võtt on andmete kogumist tunduvalt parandanud. Ettekandja soovis, et ka küttimisinfo oleks Jahises.

Huvitav oli info hübriididest, keda võib looduses ette tulla. Vahel on abi vaja DNA analüüsist.

Hunt sööb praktiliselt kõik ära. Hundi põhiline toit on metskits, 80-90%, metssigasid varem oli rohkem, praegu vähem. Põtra sööb suvekuudel. Septembris-oktoobris enam põtra pole toidus. Edaspidi viitab põtrade tarvitamine toiduks küttimispraagile. Üks kari sööb aastas 10-15 põtra ja seda alal 800-900 km2.

Kübarsepp rääkis ka kärntõvest, pooled kütitud huntidest on tõve tunnustega.
24. oktoobri seisuga oli Eestis teada 28 hundi pesakonnast. 16. jaanuari seisuga oli 32 pesakonda, võib arvata, et kasvab 34 pesakonna peale. Praegu on 86 kütitud. Lätis 274 looma kütitud.

Aruvälja Jahiselts MTÜ versus Keskkonnaamet – tühistamiskaebuse arutelu

Selle teema tõstatas juhatuse liige Jaak Volmer. Tema tegi ka ülevaate probleemist. Teemakohane ülevaade tehti ka Pärnumaa Jahimeeste Liidu poolt. Juhatusele oli saadetud ka selle liikme Jaanus Põldmaa selgitus olukorra kohta. Juhatuse liige Jaanus Põldmaa viibis välismaal ja ei saanud osaleda. Pärnu esindaja sõnul tehti 22. jaanuaril ettepanek kutsuda kokku Aruvälja jahtkonna koosolek. Seda aga ei toimunud. Nüüd on kolm jahtkonna liiget teinud sama ettepaneku. Ka nüüd keelduti.

Juhatuse liikmete soovitus oli teha ikkagi üldkoosolek. EJS-i juhatus pooldab kogukondlikku jahindust ja võimalust, et kogukonna liikmed saaksid seltsi kuuluda ja jahti pidada. Juhatuse liige Tiit Tammsaar rõhutas, et kõigil juhatuse liikmetel on hoolsuskohustus, mida tuleb järgida. Teemaga minnakse edasi, kui Jaanus Põldmaa on riigis tagasi.

Jahitunnistuste peatamismenetluse üleandmine Keskkonnaametile

Päevakorrapunkti avasid Margus Puust ja Tõnis Korts.

Õiguskantsleri 13.04.2016 pöördumises soovitab õiguskantsler Keskkonnaministeeriumil kaaluda jahitunnistuse kehtivuse peatamise menetluse läbiviimise pädevuse andmist Keskkonnaametile kui kohtuvälisele menetlejale. Keskkonnaamet on nõustunud õiguskantsleri seisukohaga, kuna Eesti Jahimeeste Selts lähtub jahitunnistuse kehtivuse peatamisel üksnes kohtuvälise menetleja otsusest ning Eesti Jahimeeste Seltsil puudub tervikülevaade väärteotoimikust ja süüteo asjaoludest, mistõttu Eesti Jahimeeste Seltsi langetatud otsused jahitunnistuse kehtivuse peatamisel pole Keskkonnaameti hinnangul proportsioonis rikkumise toime pannud isikute süü suuruse ja olulisusega.

Arvestades eelnevat, on Keskkonnaamet teinud ettepaneku muuta jahiseaduse § 37 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „Lõikes 1 loetletud põhjustel peatab jahitunnistuse kehtivuse Keskkonnaameti peadirektor või tema määratud pädev ametnik otsusega, mis toimetatakse tunnistuse omanikule kätte“.

Juhatus arutas teemat ja otsustas teha samuti keskkonnaministrile ettepaneku muuta jahiseadust vastavalt, et anda jahitunnistuste peatamise pädevus Keskkonnaameti kätte.

Arutleti Kennelliitu astumise üle

Selle teema avas Andres Lillemäe. Eesti Kennelliit (EKL) on Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (Fédération Cynologique Internationale – FCI) täisliige. FCI koondab enam kui 80 riigi kennelliite. Eesti Kennelliidu egiidi all toimub igal aastal paarsada koertenäitust ja -võistlust. Lisaks koerandusega seotud ürituste korraldamisele on EKL-i tähtsaimaks funktsiooniks kõigi FCI liikmes- ja partnerriikide poolt tunnustatud tõuraamatu pidamine. Tõuraamat on andmebaas, kuhu kantakse tõukoera sugupuu ning tema ja ta eellaste tšempionitiitlid ja töökatsete tulemused ning terviseuuringuid. FCI poolt kehtestatud rahvusvahelised aretus- ning tõuraamatut puudutavad reeglid on ühtselt kohustuslikud kõigile tema liikmes- ja partnerorganisatsioonidele.

Lisaks FCI-le on maailmas kümneid n-ö alternatiivorganisatsioone. Neist Euroopa kontekstis tuntuimateks võiks pidada UCI-d ning IKU-d. Kui FCI-s kehtivad kõigile ühtsed (eelkõige usaldusväärsust ning koerte heaolu silmas pidavad) reeglid, siis alternatiivorganisatsioonidel üheselt sätestatud reeglistik üldjuhul puudub.

Sellest tulenevalt ei tunnusta FCI ühegi alternatiivorganisatsiooni registreerimistunnistusi ning säilitamaks oma tõuraamatu usaldusväärsust ei ole ühegi alternatiivorganisatsioonis registreeritud koera võimalik üle kanda FCI poolt tunnustatud tõuraamatusse. Eesti lähiriikides (näiteks Lätis ja Leedus) on alternatiivklubide dokumentidega koerad üsna levinud.

Eesti Kennelliit kinnitab ka jahikoerte katsete eeskirjad ja jahis kasutatavate koerte nimekirja. Eesti Jahimeeste Selts on Eesti Kennelliidu asutajaliige, kuid Eesti Kennelliit meid hetkel liikmena ei tunnusta.

Eesti Kennelliidu volikogu otsusega moodustatakse Kennelliidu tööorganid. Üks kõige tähtsam meie jaoks on jahkoerte kogu, mis teeb ettepanekuid Eesti Kennelliidu volikogule jahikoerte alases töös. Jahikoerte kogu on moodustatud EKL-i liikmetest.

Praegu ei ole EJS-i esindust ei EKL-i juhatuses, volikogus ega ka jahikoerte kogus. Lühidalt öeldes ei räägi me praegusel hetkel üldsekaasa jahikoerte alases tegevuses. Kui soovime seda teha, siis tuleks astuda Eesti Kennelliidu liikmeks. Sisseastumismaks organisatsioonidele on 20 eurot ja liikmemaks aastas on ka 20 eurot. Juhatus otsustas toetada Kennelliitu astumist.

Jahieksamite ja noorjahimeeste kursuste sooritamise keel

Seni on EJS-is olemas võimalus korraldada vene keelset õpet ja eksameid. Relvaloa taotlemisel politseist on üle mindud eesti keelele.

Juhatus arutas ja otsustas, et kuna relva taotlemise kursus ja eksam on riigikeeles, siis pole meil ka sobiv teha venekeelseid kursusi ja eksameid.

Seisukoha kujundamine jahindusnõukogude konsesuse osas

Teema tuli päevakorda sellepärast, et Keskkonnaministeerium soovis meie organisatsiooni arvamust. See arutelu on listis aktiivselt olnud, aga ühest seisukohta ei kujunenud. Seetõttu tuligi teema ka juhatuse päevakorda.

Juhatus arutas teemat ja oli seisukohal, et sõnastus peaks olema selline, et jahid saaksid jätkuda. Selle muudatuse on keskkonnaministeeriumi kinnitusel sisse viidud. Edasi oli juhatusel murekohaks, et otsustusprotsess peaks olema selline, et saaks vältida pahatahtlikust. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Keskkonnaamet oma kirjas.

Pooldati praktikat, et enne otsitakse konsensust ja hääletamine toimub selle põhjal. Aga peaks olema võimalus vältida pahatahtlikkust (ilma oma otsust põhjendamata ja argumente toomata ollakse lihtsalt vastu) ja kui ei saada konsensust, siis toimuks hääletamine ¾ häälte enamusega, nagu praeguses töökorras jahipiirkondade pikendamine.

Otsustati, et ettepaneku vormistavad Endrik Raun ja Tõnis Korts.

Arutati ka Erametsaliidu ettepanekut. Eelnevalt olid president ja tegevjuht teinud kokkusaamisel Erametsaliiduga ettepaneku üritada teha koos edaspidist jahinduse tegevuskava. Erametsaliidu juhatus oli seda arutanud ja nõustus. Nad soovisid, et läbirääkijad saaksid kõigis küsimustes täisvolitused. Juhatus arutas seda ja ei olnud nõus, et kõigis küsimustes saab anda volituse. Osa teemasid on juhatuse pädevuses ja mis väärtusi näiteks puudutab, siis ka volikogu pädevuses. Küll aga toetasid ja otsustasid juhatuse liikmed seda, et ühiselt kava tehakse.

Noorjahimeeste koolitamise hinna kehtestamine

Büroo ettepanek oli tõsta koolituse hind alates 2023. aastast seniselt 400 eurolt 450 eurole. Juhatuse liikmetele saadetud materjalides on tabelid kulude-tulude kohta. Nendes tabelites on toodud ainult otsekulud. Elektri, soojuse, it-kulud, vesi, tugiteenuste, tööjõukulu jms. pole kuludesse arvestatud. Juhatus toetas ettepanekut.

Tegevuskava 2023 ja meediaplaani 2023 ülevaade

Neid tutvustas tegevjuht. EJS-ilon kombeks iga aasta alguses tutvustada nii tegevuskava kui meediaplaani. Tegevuskavas on toodud meie põhilised ja teadaolevad tegevused. Ka kogu meediategevus käib plaani järgi.

Juhatuse koosoleku aja määramine

Koosoleku juhataja on ka varem tõstnud ülesse küsimust, kas teha koosolekuid kolmapäeviti või neljapäeviti. Senine praktika on selline, et mitmetel juhatuse liikmetel on volikogude ja valitsuste istungid. Jaak Volmeri sõnul peaks rohkem aega jääma ka materjalide läbivaatamiseks, seega pooldas neljapäeva. Enamus pooldas edaspidi juhatuse koosoleku korraldamist kuu teisel neljapäeval.

Järgmine koosolek otsustati korraldada 9. veebruaril Tallinnas ja veebis ning edaspidi on koosolekud teisel neljapäeval.

Kõigi juhatuse liikmete otsusel jäeti päevakorras käsitlemata põdraküttimise kokkuvõtete tegemine, kuna aega selle põhjalikmaks tegemiseks jäi napiks. Seda käsitletakse järgmisel juhatuse koosolekul.

JAGA