EJS-i juhatuse selle aasta esimene koosolek toimus 9. jaanuaril veebipõhiselt ja sellel osales 19 juhatuse liiget.
Koosolekut juhtis president Margus Puust. Kinnitati päevakord, milles oli neli sisulist punkti.
Kokkulepped ÜMO-ga
Esimene teema oli kokkuvõte läbirääkimistest ühinenud maaomanikega (ÜMO) ja muudetud lepingu teksti kinnitamine. Sellest teemast tegi ülevaate töögrupi EJS-i poolne juht Toomas Kõuhkna.
Juhatuse liikmetele oli eelnevalt saadetud lepingu tekst.
Kõuhkna rääkis lühidalt, et lepingu muudatuse tingis vajadus, et lepingu pooled oleksid ka lepingu lõpetamise osas võimalikult võrdsed. Sõnastuse üle arutati ligi aasta ja nüüd on saavutatud kokkulepe.
Juhatuse liikmed tunnistasid töögrupi tööd ja kiitsid teksti heaks. Tutvu lepingu tekstiga siit (PDF).
Struktuuri töögrupp
Järgmisena arutati juhatuse struktuuri töögrupi koosseisu kinnitamist. Selles osas tegi samuti ülevaate Toomas Kõuhkna.
Kõuhkna andis juhatuse liikmetele teada, et juhatuse nädalal pidas koosolekut struktuuri töörühma algatusgrupp ja arutas, kuidas edasi. Eelmisel volikogul tehtud ettepanekud põhikirja muutmise osas läbi ei läinud. Volikogu volitas teemaga edasi tegelema ja leidma lahendusi, mis oleks liikmetele vastuvõetavad.
Kõuhkna sõnul on töögrupil tegevused seoses nelja teemaga. Ajalises mõttes pole väga kiire. Eesmärk on leida sellised lahendused, mis sobiksid volinikele. Kui selliseid lahendusi ei leita selleks volikoguks, lükatakse see edasi.
Teemad, mida arutada on piirkondade organiseerumine ja reorganiseerumine, hääletusõigluse saavutamine erinevate liikmesorganisatsioonide osas, Jahise infosüsteemile vahendite leidmine ehk Jahise võimalik tasu ja aastamaks ning võimalikud teenuste tellimised maakondadelt.
Juhatuse liikmed arutasid teemat põhjalikult. Andres Onemari arvates peaks põhikirjas sätestatu võimaldama paindlikkuse. Olukorrad on maakonniti paljuski erinevad ja see mitmekesisus eeldab paindlikke lahendusi.
Priit Vahtramäe rõhutas kokkulepete olemasolu tähtsust võimalike muudatuste läbiviimisel.
Juhatuse liikmed käsitlesid veel mitmeid teemaga seotud aspekte. Info võeti teadmiseks ja Toomas Kõuhkna tegi ettepaneku lisaks eelmises juhatuses töögruppi määratud isikutele veel Ats Nõlvakule ja Endrik Raunile osaleda töögrupi töös. Nimetatud juhatuse liikmed olid nõus. Samuti otsustas juhatus, et sarnaselt eelmise koosseisu töögrupile saadetakse kutse osalemiseks juhatuse listi ja kõigil soovijatel on võimalik koosolekutel osaleda.
Kokkutuleku pingi hanke ülevaade
Veel arutati annetuste kogumise korraldust ja volituste andmist EJS-i pingi lepingu sõlmimiseks. Sellel teemal rääkis idee autor juhatuse liige Marko Vinni.
Idee on kokkutuleku traditsioonide jäädvustamiseks ja mälestamiseks luua „jahimeeste pink”. Selle tarbeks korraldati hange. Seal osales 7 pakkujat. Pink pidi olema puidust ning kujutama jahinduse temaatikat.
Tema sõnul valis juhatus eelmisel koosolekul välja seitsmest kandidaadist Karl Purga töö „Jahi algus,“ mille hind on 18 000 eurot. Juhatuse liikmetele oli esitatud vastav materjal.
Juhatus arutas ja otsustas, et korraldatakse annetus. EJS-i eelarvest selle tarbeks raha ette ei nähta. Kui kaks kolmandikku summast on kogutud, siis sõlmitakse hange.
Sellega volitati tegelema Marko Vinnit ja tegevjuht Tõnis Kortsu.
Arutelu Kehtna jahiseltsi teemade üle
Edasi arutati seisukoha kujundamist Kehtna jahiseltsi teemade osas. Sissejuhatuse teemasse tegi Ats Nõlvak. Põhiline küsimus oli liikluses viga saanud suurkiskjates ja nendega edasi toimetamises.
Juhatuse liikmetele oli materjalidele lisatud ka keskkonnameti (KeA) vastuskiri Kehtna jahiseltsile. Nõlvaku sõnul tõi ta teema lauale, kuna seltsi liikmed soovisid juhatuse seisukohta ja et see teema puudutab liikmeid ka laiemalt üle Eesti.
Margus Puust rääkis, kuidas teema on lahendatud Soomes, kus on eraldi volitustega ulukigrupid jahiseltsides. Tarmo Lehiste arvates oleks selle kirja valguses mõistlik kokku saada keskkonnametiga ja arutada seda lähemalt. Priit Vahtramäe sõnul on suurkiskjad kaitsealused ja seetõttu on nendega toimetamiseks eraldi kord. Samuti pole haavatud uluki jälitamine jahipidamine.
Andres Onemar ütles, et meil on olemas Kehtna jahiseltsi küsimused ja kui kellegi on sarnaseid küsimusi veel, saatku need tegevjuhile. Meil on plaanis veel sellel kuul kohtumine ameti ja kliimaministeeriumiga (KliM), kus saame need ülesse tõsta.
Juhatuse liikmed toetasid ettepanekut ja kui seltsidel on maakondades veel sarnaseid küsimusi ja ettepanekuid, mis KeA ja KliM-i valdkonda puudutavad, siis paluti need saata tegevjuhile.
Jahipiirkonna kasutamise küsimus
Muude teemade all arutati Kullavere jahipiirkonna kasutamist. Aigar Jürjens tegi ülevaate toimuvast ja tutvustas kohtulahendit, mille tulemusel lõpetati Kullavere JS-i kasutusõiguse luba. Küsimus on, kuidas edasi. Juhatuse liikmed võtsid info teadmiseks.
Jaak Volmer tutvustas seltsi ajalugu, kuidas on seal piirkonnas erinevatel aegadel toimetatud. Igal juhul on tegemist olulise infoga. Tema soovitus oli, et teema tuleb kohapeal selgeks rääkida. Andres Onemar tutvustas veel jahindusnõukogude regulatsiooni.
Juhatuse liikmed olid seisukohal, et parim lahendus on osapoolte läbirääkimine ja kõigile sobiva lahenduse leidmine. Parem on läbi rääkida ja ise lahendus leida, kui jätta selle tegemine KeA-le, kes nagunii peab selle otsuse tegema. Samas ei pruugi amet aga arvestada kohalikke huve, kui kokkulepet ei leita ja huvid on erinevad.
Ülevaade põtrade kaelustamisest
Muude küsimuste all tutvustas Endrik Raun Eesti-Läti põdrakaelustamise projekti seisu. Kokku on kuus osapoolt, igast Balti riigist kaks. Eesti poolt allkirjastas EJS-i nimel Margus Puust selle projekti lepingu. See on nüüd lõplikult heaks kiidetud ja läheb töösse.
Muu hulgas ostetakse igasse riiki 20 kaelust põtrade kaelustamiseks. Juhatus võttis info teadmiseks.
Priit Vahtramäe tegi ettepaneku korraldada veebipõhine koosolek, kus saab tutvuda põtrade küttimistulemustega. Lepiti kokku, et see võiks olla 23. jaanuaril algusega kell 13 veebis.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 13. veebruar kell 13 Tallinnas ja veebis.
