2024. aasta viimane koosolek toimus 12. detsembril Tallinnas, Kuristiku 7 ja veebis. Sellel osales 23 juhatuse liiget 25-st. Koosolekut juhtis Margus Puust ja arutleti üheksa sisulise teema üle.
Enne päevakorra kinnitamist õnnitleti sünnipäevalapsi, keda detsembrikuus oli lausa kuus: Aigar Jürjens, Ive Kuningas, Jaanus Põldmaa, Endrik Raun, Karel Rüütli ja Jaak Volmer.
Juhatuse liikmed tunnustasid aplausiga ka Erametsaliitu, kelle juhatusse on värskelt valitud EJS-i esindaja Raul Vahter. Nüüd on mõlemas organisatsioonis olemas vastastikku esindajad. EJS-is esindab Erametsaliitu Andres Olesk. On olemas erinevad huvid, erinevad organisatsioonid, aga on üks jahindus, mida peame hoidma ja arendama.
Hundijahi teema arutelu
Esimese teemana võeti lauale EJS-i juhatuse avaldus hundijahi keelamise osas. Siin tegi sissejuhatuse Tiit Rammul, kes teema lauale tõi. Eelnevalt oli laiali saadetud avalduse mustand, kuhu juhatuse liikmed tegid ettepanekuid. Avaldus kinnitati ning seda saab lugeda siit.
Edasi arutati kiskjateemalise ümarlaua kokkukutsumist. Teema avas selle lauale toonud Jaak Volmer. Ta tutvustas ideed, kuidas võiks minna kiskja teemaga (hundiga) edasi EJS-i algatusel. Tema ettepanek on kutsuda kokku laiapõhjaline ümarlaud, kus oleksid esindatud ka Tartu kõrgkoolide teadlased. Ollakse ühel meelel, et selline olukord, mis praegu on ulukipopulatsioonide hindamises, uurimises ja juhtimises ei ole normaalne. Poliitiliste ja emotsionaalsete otsuste tõttu on kannatajad ulukid.
Volmeri sõnul on sarnane asjade arutamine ja olukorra lahendamine ajaloos juba toimunud ja tulemust andnud.
Juhatuse liikmed arutasid teemat ja ettepanekuid oli teisigi. Näiteks uuesti kokku kutsuda suurkiskjate koostöökogu. Seda ei toetata, sest seal on organisatsioonide esindajad, kellel on majanduslikud huvid, kes ise millegi eest ei vastuta jms.
Toomas Kõuhkna sõnul on EJS-il potentsiaali ka ulukiseires senisest enam kaasa lüüa. Ka seda peab riigiga arutama. Andres Oleski sõnul on meil vaja adekvaatseid algandmeid, mida meil aga pole. Selles suunas tuleb tegutseda.
Juhatus toetab ümarlaua kokkukutsumist. Enne seda arutatakse asja erinevate otsustajate ja mõjuisikutega.
Trofee hindamise korra ülevaade
Trofeede hindamise korda tutvustas Ive Kuningas, kes on juhatuse trofeekomisjoni juht.
Ive tutvustas trofeede hindamise korda, mis on juba korra juhatuse laual käinud ja loodetavasti on aeg küps, et see sobivuse korral kinnitada. Uuendatud kord oli juhatuse liikmetele materjalidega edastatud.
Ive tegi ka ettekande, kus teemat lähemalt tutvustas. Peale küsimusi ja lühikest arutelu kinnitas juhatus trofeede hindamise korra.
Jahimeeste ettepanek seakatku osas
Järgmine päevakorra punkt oli ettepanek seoses SAK-iga. Selle kandis ette Andres Onemar.
Tema sõnul oleme juba aastaid näinud, kuidas kulgeb SAK-i käskkirja koostamine ja kehtestamine keskkonnaametis. Ühel aastal jäi üldse kehtestamata ja jahimehed küttisid ikka kohusetundlikult. Nüüd on SAK levik jälle hoogu saanud. Seega on riigi soov küttimiskohustust kehtestada jälle teravamalt päevakorras. Aga kujunemas on olukord, kus käskkiri tuleb jahihooaja lõpus ja toob kaasa ainult jahimeeste karistamise võimaluse, mitte küttimise suunamise SAK-i leviku ohjamiseks.
Onemari sõnul võiks sellest lähtuvalt teha riigile (kliimaministeerium, keskkonnaamet) ettepaneku senist praktikat muuta ja tõhustada.
Meie praeguse süsteemi nõrkus on see, et jahipidamise korraldamise üksus on jahipiirkond, aga küttimise vajaduse peame määrama tsentraalselt ja maakonna tasandil, tõdes Onemar. „Me tekitame küttimiskohustuse jahipiirkondadest saadud andmete, KAUR-i analüüsi baasil ja peame siis üleriigilise kohustuse jagama jahipiirkondade vahel ja tahame seda teha täpselt ja kohe. Tegelikult oleks vaja iga tasand panna tegema neid otsuseid, mille tegemiseks on tal andmed ja milles ta on pädev,“ lisas ta.
Skeem võiks jahimeeste arvates olla, et KAUR korraldab jahimeeste abiga nii nagu seni jahimeeste ja oma seirele ja küttimisandmetele tuginedes metssigade arvukuse hindamise maakonna tasandini. „Samas ei koosta mingit üldist valemit kohustuse viimiseks jahipiirkondade tasandini, sest ükski selline valem ei peegelda tegelikkust, vaid on olemuselt mehhaaniline ülesande jagamine. SAK-i levik on suhteliselt kiire ja ei ole täpselt ette ennustatav hoolimata meie senisest kogemusest. Seega peaksime looma dünaamilisema mehhanismi metssigade arvukuse kontrolli all hoidmiseks. Selleks on tänaseks EJS loonud hea abivahendi – JAHIS. See võimaldab jooksvalt jälgida metssigade küttimist ja teha otsuseid nii arvukuse mõttes küttimiskohustuse täpsustamiseks kui tauditõrje vajadustest lähtuvaks reageerimiseks,” selgitas Onemar.
“Jahipiirkondade vahel maakonnale pandud küttimiskohustuse jagamine peaks toimuma maakonnas ja see ei peaks olema staatiline, vaid lähtuma nii seakatku levikust aasta jooksul kui ka küttimise ning seire analüüsist. Ühe aastaks kehtestatud üleriigilise käskkirjaga kaugeneme eesmärgist ja tekitame jahimeestes ainult trotsi,” ütles ta.
Arvestades EJS-i liikmete suurt hulka erinevaid ettepanekuid keskkonnaameti (KeA) käskkirja eelnõule, võiks mõelda käskkirja senise mudeli muutmisele. „Loogiline mudel dünaamilises protsessis oleks: KeA ja PTA kehtestavad aastaks või kaheks kogu Eestile vajalikud piirangud ja nõuded (peibutussöötmine, proovid, öösihik, aruandlus),” sõnas Onemar.
Käskkirjaga küttimismahud kehtestatakse aastas maakonniti vastavalt vajadusele jooksvalt igas maakonnas või piirkonnas, arvestades SAK-i olukorda, seire andmeid, küttimistulemust. Kui jahindusnõukogus on kokkulepe saavutatud ja see on kooskõlas agentuuri ettepanekuga, PTA kooskõlastusega ja seireandmetega, pole selles maakonnas küttimisandmete käskkirja vaja, leiab jahimees. “Kui käskkirja on siiski vaja, siis kehtestatakse see dünaamiliselt. Vastavalt olukorrale saab jahihooaja jooksul käskkirja muuta nii suurema (aga reaalse) küttimiskohustuse suunas kui leevenduse suunas. Seega maakonnapõhine otsus jahindusnõukogus, kus on vajadusel kaasatud PTA esindaja,” sõnas Onemar.
Lisaks on jahimeeste arvates vaja välja töötada parem seiremudel KAUR-i ja EJS-i koostööks. JAHIS on selleks suurepärane tööriist. Selle usaldusväärsete andmete kogumise tööle rakendamiseks on vaja teha pingutusi.
Juhatus arutas teemat ja otsustas, et EJS räägib antud teema KeA-ga läbi ja teeb oma ettepanekud. Meie poolt juhib arutelu Andres Onemar.
Arutelu haavatud uluki jälitamisest kaitsealal
Juhatuse poole on pöördunud Rene Järvmägi Koeru jahiseltsist. Ta osales koosolekul videosilla abil ja selgitas olukorda ja probleemi. Nimelt tõusis Koeru seltsis päevakorda möödunud jahihooajal haavatud metssea jälitamise küsimus kaitsealal. Koeru jahimaade hulgas on üsna suures osas Endla looduskaitseala ja sinna sisse mahub omakorda hulga erinevaid sihtkaitse- ning piiranguvööndeid. Asja muudab keeruliseks tõsiasi, et nendes kohtades on jaht keelatud alates 1. veebruarist aga jahiaasta kestab kuni veebruari lõpuni. Praktikas tuleb ette, et ulukit haavatakse kohas, kus jaht on lubatud ja ta liigub edasi kaitsealale, kus siis omakorda jaht on keelatud ja ka haavatud uluki jälitamine.
Koeru jahiseltsi jaoks on siin mitu erinevat aspekti, millele nad sooviks tähelepanu pöörata:
SAK-i ohjamise raames peavad nad küttima käesoleval jahihooajal oma jahimaadel ca 70 metssiga. See on jahindusnõukogus sõlmitud ühiskondlik kokkulepe ja selts omalt poolt proovib ka seda täita. Jahi põhiraskus langeb talveperioodile, kui on võimalik jäljeluuret teha ja kasutatakse ka jahikoeri.
Siinkohal on oluline ära markeerida, et küttimismahu määramisel arvestatakse kogu jahimaa pindalaga, sõltumata asjaolust, et märkimisväärne osa on jahiks teatud ajaperioodil suletud ehk siis needsamad looduskaitsealad. Oluline on, et Koeru jahimaade piiril asub Kõpsta seafarm ca 8000 isendiga.
Metssiga nagu ka teised ulukid ei tunne kaitseala piire ja elab seal, kus talle sobib. Meie peame nad siis leidma, et etteantud küttimismahu täitma. Vajadusel ka jahti korraldama kaitseala kõrval. Küttimisnorm on ette antud ja mittetäitmise korral ripub pea kohal ähvardus alustada menetlust jahimaa kasutusloa ära võtmiseks.
Selts palub EJS-i abi suhtlusel keskkonnaameti ja kliimaministeeriumiga või siis tuua vajadusel kogu temaatika avalikkuse ette jahieetika seisukohalt.
Juhatuse liikmed arutasid teemat. Teema on oluline ja tõsine. Praktikas on ka juhtunud, et erinevad ametnikud käsitlevad teemat erinevalt ja pakuvad erinevaid lahendusi, mis on kohati vastukäivad. See omakorda tekitab riski valesti käituda.
Haavatud uluk on jahiseaduse teema. Samuti tuleks selged reeglid ka kaitse-eeskirjadesse sisse kirjutada.
Juhatus otsustas, et tuleb kohtuda nii ministeeriumiga kui ka ametiga ja teema läbi käia ning paluda leida toimivad lahendused. Ka see teema volitati Andres Onemarile ja tegevjuht Tõnis Kortsule edasiseks korraldamiseks.
Vahekokkuvõte ja töögrupi kinnitamine
Sõraliste küttimise vahekokkuvõtte tegi Priit Vahtramäe. Tal oli ette valmistatud slaidiprogramm, kus juhatuse liikmed said ülevaate sõraliste küttimise hetkeseisust.
Juhatuse struktuuri töögrupi kinnitamine oli järgmine päevakorrapunkt. Andres Onemar avas teema ja ütles, et senine töögrupp eesotsas Toomas Kõuhknaga on asja väga hästi ajanud ja võiks seda ka edasi teha. Juhatus otsustas, et volitab Toomas Kõuhknat kokku panema töögrupi ja esitada see jaanuarikuu juhatuses. Kindlasti võiks juhatuse arvates sinna kuuluda veel Jaak Volmer, Raul Vahter ja Andres Onemar.
Arutelu droonide kasutamisest
Ettekande droonide kasutamisest Euroopa jahinduses tegi tegevjuht Tõnis Korts. Eelmise aasta viimasel juhatuse koosolekul oli arutlusel teema droonide eetilisusest. Siis sai otsustatud, et uurime, kuidas on naaberriikides. EJS-i büroo palus FACE kaudu abi ja saadi infot üle Euroopa.
Tegemist oli sama ettekandega, mida esitleti liikmesorganisatsiooni juhtide koosolekul.
Arutelu muu aktuaalse üle
Muude teemade hulgas esitles kokkuvõtet EJS-i pingihankest Marko Vinni. Tema sõnul oli hange edukas, kuna laekus kokku seitse nõuetele vastavat pakkumist. Tundub, et huvi oli suur ja laekus erinevaid pakkumisi nii vormistuse kui hinna poolest. Kõigil juhatuse liikmetele oli võimalus oma arvamust avaldada ja selleks oli kõigile saadetud hindamistabel. Õ
Enim punkte sai Karl Purga kavand. Juhatuse liikmete arvamus oli, et see kavand täidab kõige paremini seatud eesmärki fikseerida puidust pingil kokkutulekute traditsioon.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 9. jaanuar ja see toimub Tallinnas ning veebis.
