Jahipiirkondade kasutusload hakkavad lõppema

Jahipiirkondade kasutusload hakkavad lõppema

1080
Foto: EJS

ANDRES TALIJÄRV,
Eesti Erametsaliidu tegevjuht

Erametsaliit soovitab jahimeestel võimalikult paljude maaomanikega maade jahindusliku kasutuse lepingud sõlmida, et tulevik oleks kindlam.

Jahinduses võib inimesed jagada kahte gruppi – maaomanikud ja jahimehed. Maaomanikele on jahiseaduse kohaselt antud jahinduses õigus korraldada oma maal väikeulukijahti, sõlmida kokkulepe jahitegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal, seada oma maal jahiks tingimusi või see keelata; algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine; teha jahindusnõukogule ettepanekuid jahipiirkonna piiride muutmiseks.

Jahimeestel tekivad jahinduses õigused jahiseaduse § 13 kohaselt pärast seda, kui nad on saanud jahipiirkonna kasutajaks. Siis on neil õigus korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha jahiulukite seiret.

Ideaalne oleks, kui maaomanikud oleksid ka jahimehed ja korraldaksid ise oma maal jahti. Paraku see nii ei ole ja enamik jahimehi toimetab teistele kuuluval maal.

Kasutuslubade uuendamisest

Jahiseaduse toimimise eeldus on maaomanike ja jahipiirkonna kasutaja vaheline leping, millega lepitakse kokku tingimused jahipidamise korraldamiseks ja ulukite tekitatud kahjude hüvitamiseks. Senine praktika on näidanud, et toimivaid lepinguid on sõlmitud väga vähe ja nii on ka konfliktid kerged sündima. Eriti aladel, kus sõraliste kahju rohkem.

Eestis on 330 jahipiirkonda, mis antakse jahiseltside (või muude jahiorganisatsioonide) kasutusse 10 aastaks.

2013. aastal vastu võetud jahiseaduse kohaselt kehtib jahipiirkonna kasutusõiguse luba 10 aastat pärast seaduse jõustumist, seega lõpevad paljud load 1. juunil 2023. Kui luba on lõppenud, peab keskkonnaamet andma sellest teada Ametlikes Teadannetes ja vähemalt ühes üleriigilises või kohalikus ajalehes. Samas teates avaldatakse muu hulgas teave vabanenud jahipiirkonna kasutusõiguse saamise taotluse esitamise võimalustest.

Teoreetiliselt võib tekkida olukord, kus 2. juunil 2023 on korraga saadaval üle 300 jahipiirkonna kasutusõiguse load. Jahiseaduse § 15 lg 3 kohaselt on ette nähtud 30päevane taotluste esitamise periood, pärast seda tuleb need läbi vaadata ja uued load väljastada. Pole teada, kui kiiresti suudab keskkonnaamet selle kõigega hakkama saada. Võib arvata, et kui on esitatud mitu sooviavaldust sama piirkonna kasutamiseks, võib mõnes jahipiirkonnas 2023. aastal tekkida mitmekuine jahipidamise paus.

Kuidas võimalikku segadust ennetada?

Esimene soovitus on jahipiirkonna kasutajatel sõlmida võimalikult paljude maaomanikega maade jahindusliku kasutamise lepingud. See lisab kindlust uue loa taotlemisel – kui maaomanikud on senise kasutajaga rahul, pole neil põhjust mõelda uue kasutaja peale.

Teine soovitus on seotud jahipiirkondade suuruse ja piiridega. Kui leitakse, et senised piirid on ebaloogilised ja jahipiirkonna kasutusõiguse luba on antud ebaloomulikult suurele piirkonnale, oleks aeg juba täna teha ettepanek piirid korrigeerida ja uued jahipiirkonnad moodustada. Sellisel juhul algatatakse uue loa väljaandmise protsess.

Jahiseaduse § 18 näeb ette ka jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamist, kui maakondlik jahindusnõukogu on konsensuslikult sellega nõus. Kui nõukogu mõni liige nõus ei ole, tuleb algatada uue loa väljaandmine.

Kuna enamik seniseid jahipiirkonna kasutusõiguse lubasid on väljastatud kehtiva jahiseaduse mõtet järgimata ehk maaomanike nõusolekut küsimata, on otstarbekas mitte minna totaalse pikendamise teed.

EESTI JAHIMEESTE SELTS:

Arutelud kestavad

Samal teemal kestavad praegu arutelud jahiorganisatsioonides. 5. novembril räägiti sellest ka Eesti jahimeeste seltsi ja maaomanike esindajate ümarlauas.

Arvamusi on erinevaid ja otsuseid ei ole veel tehtud. Teada pole veel ka see, kuidas kavatseb riigi pool jahipiirkondade kasutuslubade uuendamist menetleda.

Jahiseltside koostöö maaomanikega peaks olema väga hea ja paljudes piirkondades nii ka on. Kohati see veel nii pole. Eesti jahimeeste selts soovitab jahimeestele sõlmida maaomanikega aktiivselt lepinguid – olenemata tulevast menetluskorrast on see hea tulemuse tagatis.

 

Artikkel on ilmunud õppelehe Sinu Metsa numbris 61.