Jahiohutus – kelle huvides?

Jahiohutus – kelle huvides?

2068
Foto: EJS

TEKST JAANUS VAIKSOO

Eelmisel jahihooajal juhtus küttidel relvadega mitu väga tõsist õnnetust, seepärast otsustas Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus pöörata probleemile teravdatud tähelepanu ja nimetas 2019. aasta jahiohutuse aastaks.

Jahiohutus ja sellele mõtlemine peaks muutuma igale jahimehele ja jahiseltsile sisseharjutatud tegevuskompleksiks, mis saadab meid enne jahti, jahi ajal ja pärast jahti. Ajakiri Eesti Jahimees küsis keskkonnainspektsioonilt, millised on nende tähelepanekud jahiohutuse reeglite täitmise kohta. Ehkki jahiohutus ei ole keskkonnakaitse küsimus, on ohutusnõuete täitmine ülioluline. Pahatihti saab inspektsioon nõuete eiramisest teada pärast traagilisi sündmusi, kus kannataja on olnud jahimees ise või tema kaaslased.

Vastab keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht.

Intervjuu tegemise ajal on peetud põtradele ühisjahti täpselt kuu. Kas keskkonnainspektsiooni tähelepanekute kohaselt on võrreldes eelmise aastaga märgata jahiohutuses muutusi?

Aastal 2018 oli kuus jahiohutusnõuete rikkumist: autos oli laetud jahirelv. Peale selle oli kolm jahirelvaga seotud õnnetust, kus sai viga või hukkus inimene. Tänavu kümne kuuga on rikkumisi tuvastatud rohkem: 11 korda on leitud autost laetud relv ja lisaks veel on kolm korda olnud relv autos püssikotist väljas. Seis põdrajahihooaja alguseks on nukker ja eelmise aastaga võrreldes on rikkumiste arv suurenenud. Seega ei saa öelda, et jahiohutuses oleks olukord parem kui eelmisel aastal.

Mille vastu jahimehed peamiselt eksivad?

Kõige enam rikkumisi on seotud laetud relva transportimisega autos – see on äärmiselt ohtlik nii jahimehele endale kui ka kaasreisijatele ja kõrvalistele isikutele. Väga ohtlikud on tegelikult ka ühisjahid, kui jahimehed unustavad enne kogunemist ja liikumist relvad ohutuks teha. ette tulnud on ka olukordi, kui relv on jäetud järelevalveta ja kõrvalistele isikutele ligipääsetavasse kohta.

Relvadega seotud ohutustehnika rikkumine toob kaasa jahimehe karistamise, mis tekitab loomulikult negatiivseid emotsioone. Kuidas jahimehed reageerivad üldiselt sellele, kui inspektor on rikkumise tuvastanud?

Reageeritakse väga erinevalt. Leidub jahimehi, kellel on inspektori ees häbi, kes saavad eksimusest aru ja kahetsevad. Samuti leidub jahimehi, kes küll aktsepteerivad jahiohutuse nõuete täitmise kohustust (ja võib öelda, et ka n-ö vahelejäämist), kuid kes siiski ei mõista teema olulisust.

Kui peaksite nimetama viis olulisemat jahiohutuse punkti, mida jahimees peaks une pealt teadma, siis mis need oleks?

  • Relv tuleb tühjaks laadida enne autosse ja relvakotti panemist. Samuti tuleb relv teha jahi käigus ohutuks enne takistuste, näiteks kraavide ületamist.
  • Relva ei tohi jätta järelevalveta.
  • Relva ei tohi suunata inimesele ega tulistada hääle või liikumise suunas.
  • Ühisjahil peab kogunemisel ja laskekohtade vahetamisel olema relv laadimata ja lahti murtud või avatud lukuga, et ka kõik teised saaksid veenduda relva ohutuses.
  • Käsitse relva alati nii, nagu see oleks laetud.
Foto: EJS

Kui suur on jahiohusnõuete rikkumise osa jahipidamisega seotud kõigi seaduserikkumistega võrreldes?

Aasta 2019 üheksa kuu rikkumistest on veerand olnud seotud jahiohutuse nõuete rikkumisega ehk relva transportimise nõuete eiramisega. Aastal 2018 oli jahiohutuse rikkumisi kuus, mis moodustas kuus protsenti kõigist jahivaldkonna rikkumistest.

Milline on olnud keskkonnainspektsiooni ja Eesti Jahimeeste Seltsi koostöö?

Eesti Jahimeeste Selts on keskkonnainspektsioonile abivalmis ja asjatundlik koostööpartner. Koostöö on olnud tõhus ja vajalikud teemad oleme saanud alati läbi rääkida. Probleemide lahendamisel oleme jõudnud ühisele arusaamisele või asunud samale seisukohale. Jahise ja Metsise uute andmebaaside kasutuselevõtu tõttu on vaja veel pingutada, et andmed oleks ajakohased ja kiiresti kontrollitavad. Keskkonnainspektsioon loodab hea koostöö jätkumisele!