Jahindusnõukogud saavad jahipiirkondade kasutusõiguse pikendamiseks kokkulepitud juhised

Jahindusnõukogud saavad jahipiirkondade kasutusõiguse pikendamiseks kokkulepitud juhised

553
Foto: erakogu

Keskkonnaminister Tõnis Mölder kutsus kokku maaomanike ja jahimeeste katuseorganisatsioonid, et kokku leppida, mille alusel saavad maakondlikud jahindusnõukogud pikendada jahipiirkondade kasutusõiguse lube.

2023. aastal lõpeb 315 jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus ja et lubade pikendamise reeglid oleks kõigile üheselt arusaadavad, jõudsid era- ja riigimetsa, põllumeeste ja talupidajate esindusorganisatsioonid ning Keskkonnaministeerium ja –amet nendes alustes kokkuleppele.

Keskkonnaminister Tõnis Mölder selgitas, et kokkulepe koosneb kuuest punktist, mis hõlmavad jahinduse olulisi valdkondi alates jahiulukite seireandmete kogumisest, sigade aafrika katku tõrjumiseks kehtestatud metssigade küttimislimiidist ja lõpetades jahieeskirjade rikkumisega.

„Meie jaoks on oluline, et jätkuks jahipidamise traditsioon. Jahimehed peavad saama täita oma ülesandeid nagu ulukite poolt tekitatud kahju vähendamine, kuid sama oluline on, et maaomanikud oleksid protsessi kaasatud ja teadlikud nende maal toimuvast. Neid asjaolusid arvesse võttes saavutasime jahimeeste, maaomanike ja Keskkonnametiga parima võimaliku kokkuleppe,“ leidis Mölder ja tänas kõiki osapooli tehtud töö eest.

Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et eelnev läbirääkimine on igati mõistlik, sest jahpiirkondade kasutusõigus puudutab mitmeid erinevaid huvigruppe. „Kindlasti hoiab kokkulepe ära ka mitmeid tekkida võivad vaidlusi,“ sõnas Korts.

„Sõlmitud kokkulepe peaks kergendama jahindusnõukogu liikmetel konsensusliku otsuseni jõudmist nii nõusoleku andmisel kui ka keeldumisel,” hindas kokkuleppe saavutamist Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.

„Kui enamus maaomanikke on senise jahipiirkonna kasutaja tegevusega rahul, ei tohiks kasutusõiguse loa pikendamisega probleeme tekkida, kui aga jahipiirkonna kasutaja ei ole täitnud jahiseadusest tulevaid nõuded või ta ei ole sõlminud piisavalt maaomanikega lepinguid, peaksid kõik kokkuleppele allakirjutanud osapoolte esindajad olema pikendamisest keeldumise osas sarnasel seisukohal,” sõnas Talijärv.

„Kaasaegse jahipidamise suur väljakutse on ulukite poolt tekitatud kahjustuste vähendamine säilitades samas kütitavate ulukite soodne seisund,“ sõnas Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks.

Suurulukite soodsa seisundi tagamiseks on riik moodustanud jahipiirkonnad, mille pindala ei saa olla alla 5000 ha. Need piirkonnad annab riik 10 aastaks kasutusse Eestis registreeritud juriidilisele isikule või riigiasutusele. Pärast loa kehtivuse lõppu on kasutajal õigus taotleda loa kehtivuse pikendamist.

„Luba pikendatakse juhul, kui loa kasutaja pole rikkunud loa tingimusi ja maakondlik jahindusnõukogu on loa pikendamist toetanud,“ kommenteeris tingimusi Tõnu Traks.

Maakondlikud jahindusnõukogud on moodustatud maaomanike ja jahipiirkonna kasutajate esindajatest.

Jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise kokkuleppega saab tutvuda siin