31. augustil algas EJSi õppereis Austriasse, Slovakkiasse ja Ungari. Kuue päevase reisi käigus tutvuti kolme riigi jahinduse korraldusega, jahikultuuri ja -traditsioonide ning loodusega.
Esimesel päeval toimus kohtumine Austria jahimeeste katusorganisatsioonis selle juhi Klaus Schachenhoferi ja büroojuhi Ursula Böhmiga. Tegevjuht tegi illustreeritud ülevaate Austria jahinduse korraldusest. Selgus, et nende katusorganisatsioon on noor ja alustas tööd alles selle aasta juunist. Selle moodustavad 9 liidumaa jahindusorganisatsiooni ja üheks põhiliseks tegevussuunaks on lisaks tsunftiasjade korraldamisele avaliku arvamuse kujundamine ja koolitus. Muuhulgas hallatakse ka kahte kodulehte, millest üks on suunatud jahimeestele ja teine mittejahimeestele.
Nende kogemus ning arusaamad olid äärmiselt huvitavad ‒ nii venis kohtumine planeeritust kaks korda pikemaks. Eestlaste huvi Austria jahinduse vastu oli suur ja küsimusi palju.
Elati kaasa Slovakkia hirvepeibutajatele
Teine päev viis reisiseltskonna Slovakkiasse Sväty Antonisse, kus toimusid hirvepeibutamise Euroopa meistrivõistlused. Võistlustel oli esindatud ka Eesti võistkond, kellele kaasaelamiseks võeti kaasa sini- must-valged lipud. Ei tea kas oli lippudest ja fännidest abi, aga meie mees jõudis esimest korda finaali.
Samuti külastati Sväty Antoni mõisa, kus sai näha jahinäitust. Ekspositsioonina oli välja pandud nii topised, trofeed kui ka muud jahindustarbed.
Slovakkia kolmas päev oli pühendatud hirvejahihooaja algust tähistavale missale.
Tutvuti Ungari jahindusega
Edasi sõideti Ungarisse. Budapestis külastati Ungari jahimeeste katusorganisatsiooni. Grupi võttis vastu Janos Pechtol, kes on ungarlaste jahindusorganisatsiooni tegevjuhtiv president.
Pechtol tutvustas jahiliidu ülesehitust ja toimimist. Jahiliit tegutseb kahte liini pidi. Üks on riiklik pool, kus on projektide riigipoolne finantseerimine ja kontroll. Teine liin koosneb kahest harust: jahikojast ning jahiliidust. Liitu kuuluvad jahiseltsid ning jahikotta jahilaskjad ja elukutselised jäägrid.
Ungaris on 65 000 jahimeest, kelledest u 3500 on elukutselised jäägrid. Nimelt Ungaris on seaduses nõue, et iga 4000 ha majandatava jahimaa kohta peab olema elukutseline jääger. Seltside liikmete arvu määrab selts ise, aga miinimum on 10. Seltsid majandavad ennast ise. Tulud koosnevad liikmemaksudest, külalisjahtidest laekunud summadest ja saagi (liha) müügist.
Suurulukite suure arvukuse tõttu on Ungaris hulgaliselt kahjusid, mis tuleb seltsidel hüvitada. Ka neil on probleem, sest vaatamata kahjudele peab ulukeid metsas olema ning tasakaalu leidmine ei ole lihtne. Suurimatest probleemidest nimetas tegevjuht seakatku, mis liigub sinna Ukraina ja Tšehhi poolt. Selle tõttu on järjest halvem ka seltside majanduslik olukord. Heas olukorras on punahirve ja kabehirve seisund. Suurt kahju tegevjuhi sõnul teeb ka šaakal, kes vähendab kiiresti nii punahirve kui ka kabehirve ja metskitse arvukust. Šaakalijahti peetakse Ungaris aasta läbi. Tegevjuht näitas ka mulaaži sokusarvede maailmarekordist, mis hinnati 228,6 CIC punktile.
Väikeulukite arvukust piirab tugevalt põllumajandus. Jahialade keskmine suurus on 6500 ha, aga on olemas ka 20 000 ha jahialasid. Riigi metsades majandab riik ise, väiksemaid maalasid rendib. Ungaris makstakse jahimaade eest renti, mis on ca 2‒3 eurot hektari eest. Aasta liikmemaks seltsis kõigub 300‒600 euro vahel. Lisaks makstakse riigile jahiõiguse ning jahikindlustuse eest aastas kokku 55 eurot. Jahikindlustus katab nii tekitatud kui tekkinud kahju. Kindlustus ei maksa ulukite poolt tekitatud kahjusid.
Ungaris korraldatakse ka 2021. aastal maailma jahinduse näitus.
Kutselised jahimehed Ungaris
Meie grupi poolt esitati hulgaliselt küsimusi. Uuriti elukutseliste jäägrite kohta. Elukutseline jääger on spetsiaalse jahindusliku koolitusega jahimees, kes on andnud ametivande. Tema ülesandeks on ulukite majandamine, lisasöötmine, biotehnika meetmete läbiviimine, väikekiskjate populatsiooni majandamine ja ohjes hoidmine. Jääger on kontaktisik maaomanikega, kes räägib läbi tingimused, valmistab jahikantsleid ja soolakuid, hindab trofeesid, tegeleb dokumentatsiooni jm asjaajamisega.
Alates 2014. aastast on kohustuslik teha noorjahimeeste koolitused. Kestvus on 100 tundi, millest 70 teooriat ja 30 praktikat. Puududa on lubatud 20% teooria loengutest. Praktikast puududa ei ole lubatud. Näiteks kes ei läbi praktilist esmaabi koolitust, see eksamile ei saa. Oluline osa koolituses on eetika. Noorjahimehed peavad oskama ka trofeesid hinnata. Esimesel aastal ei tohi noorjahimeees üksinda jahile minna. Ka ei ole võimalik käia üksinda jahil külalisjahimehel. Alati peab olema kaasas saatja. Ungaris jahi ja jahinduse populaarsus tõuseb. Igal aastal lisandub 1800 uut jahimeest. Täienduskoolitust tehakse ainult elukutselistele. Noorjahimeeste koolitus maksab 600 eurot.
Külastati jahinduslikke keskusi
Edasi sõideti Kasposvari linna, kus on Ungari suurima metsafirma Safag AG keskus. Külastati „Böszenfa“ jahimajandit ja punahirve aedasid. Seejärel viis reis grupi Kesztely linna. Külastati Festeticsi lossi, kus on jahimuuseum ja trofeede väljapanek, millega eestlaste jahinduslik õppereis lõppes.
Nagu eelmisel aastalgi, nähti palju huvitavat ja kasulikku jahinduse vaatepunktist, mida saab oma riigis jahinduse hoidmisel ja arendamisel arvesse võtta ning kasutada.
Suur tänu Jaanus Põldmaa perele, kes nägi korraldusega palju vaeva ja Tensi reisidele, kes reisi professionaalselt korraldas. Suured kiidusõnad Ungari juurtega Gabriellale, tõelisele meistergiidile, kes avas reisiseltskonnale Ungari põneva olemuse, kireva ajaloo, huvitava tänapäeva ja keerulise hinge.
