Jahimeeste esimene valik on eluspüük

Jahimeeste esimene valik on eluspüük

1855
Pesukaru Kambjas. Foto: erakogu

Tartumaal Kambjas loodusesse pääsenud pesukaru üritavad jahimehed koostöös Keskkonnaametiga kinni püüda elusalt. Kui see õnnestub, tagastatakse see omanikule.

EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul võttis pesukaru omanik ühendust ning palus looma võimalusel kinni püüda ja neile tagastada. „Austame seda soovi ja Kambja jahimehed on lubanud omalt poolt teha kõik, et see õnnestuks. Tegemist on siiski Põhja-Ameerikast pärit eksootilise loomaga, kes sööb praktiliselt kõike ja liigub nii maa peal, maa all kui ka puudel ja ehitistel, seega on tema kontaktide arv ümbritseva keskkonna ja organismidega maksimaalne. Seega on suur oht erinevate haiguste levikuks. On arvatud, et ka koroonaviirus pääses valla eksootilisest loomast. Täna me ei tea, millist ohtu meile eksootiline pesukaru selles plaanis kujutab,“ selgitas Korts.

„Sarnaselt kährikkoeraga on ka pesukarul lühike taliuinak talve esimesel poolel, kui on piisavalt miinuskraade. Jaanuarist märtsini ehk praegu on tal jooksuaeg. Loodame väga, et piirkonnas ei ole vastassoolist liigikaaslast liikumas,“ selgitas Tartu Jahindusklubi tegevjuht Tõnu Peterson.

Kambja Jahiseltsi esimehe Veljo Jalaku sõnul paigutati koostöös Keskkonnaametiga eluspüügipuur sinna piirkonda, kus looma viimati märgati.

Põhjamaine loodus on habras ja tundlik. Tänu võõrliikidele, mingile ja kährikkoerale, ning meie uuele liigile, šaakalile, on kisklussurve meie linnuliikidele oluliselt suurenenud. Ühe väikekiskja lisandumine võib looduslikku tasakaalu veelgi enam kreeni viia ja saada suureks ohuks meie haruldastele linnuliikidele. Seetõttu on oluline, et pesukaru meie loodusest eemaldatakse.

Ühtlasi paneme südamele kõigile nendele, kes pesukaru jt võõrliike lemmikloomadena peavad ‒ hoolitsege nende eest hästi ja hoidke neid nii, et nad loodusesse ei pääseks. Ka praegune olukord on tingitud just inimese lohakusest ja selle tulemusena kannatab eelkõige loom ise.

JAGA