Ida-Virumaal toimus praktiline põdraseminar

Ida-Virumaal toimus praktiline põdraseminar

177
Fotod: EJS

14. ja 15. septembril toimus Ida-Virumaal Toila spaas jahinduslik seminar, kus käsitleti põdra populatsiooni hoidmist. Lisaks Eesti ekspertidele esinesid ettekannetega ka soomlased.

Seminari avas Ida-Viru jahimeeste seltsi juhatuse esimees ning seminari idee autor ja läbiviija Marko Vinni. Vinni sõnul sai idee põdraseminar korraldada alguse murest meie au ja uhkuse, põdra pärast. „Ettekannete teemad panime kokku eesmärgiga anda ülevaade erinevatest kogemustest nii siin kui sealpool Soome lahte. Eraldi käsitlesime valiklaskmist ja selle eeliseid populatsiooni majandamisel,“ selgitas ta.

Tervitused EJS-i poolt tõi tegevjuht Tõnis Korts. Ta rõhutas, et jahipidamine kaasaegses ühiskonnas ei ole probleem vaid lahendus ja veelgi enam, nutikas lahendus. „Põder on meie jahinduse alustala ja kõik mis põdraga toimub, mõjutab meid vahetult. Kui põdra populatsioonil läheb hästi, on ka meil hästi ja vastupidi. Meil kõigil on vastutus,“ lisas ta.

Põdra populatsiooni majandamine Ida-Virus

Marko Vinni rääkis põdra populatsiooni majandamisest maakonna näitel nelja aasta perspektiivis. Vinni sõnul on sellel ajal olnud Ida-Virumaal oma n-ö küttimise struktuur. Ta tõi ka ilmeka näite, mida näitab küttimise praktika tegelikkuses selle kohta, kui jahimeeste sõnul vasikaid ei ole. Järgneva aasta küttimistulemuste analüüs näitab, et 1,5-aastaseid loomi on oluline osa kogumahust.

Samuti tuli jutuks pullide küttimine. Vinni sõnul on siin arenguruumi. Osa pullidest kütitakse liiga vara. Vinni sõnul tuleks hoida neid pulle, mis on perspektiivsed ja anda neile võimalus. Tema sõnul on oluline teada ka lehmade viljakusnäitajaid. Selleks omakorda on vaja uurida kütitud lehmade emakaid. Nende kogumine aga pole lihtne, sest tihti ei mõisteta selle tegevuse vajadust.

Vinni sõnul on kahjustuste osakaal tugevalt langenud ja sealtpoolt küttimissurvet pole. Tal olid ettekande lõpuks ka oma ettepanekud:

  • Reeglid tuleb kokku leppida sadamas – merel olles ei saa enam reegleid muuta!
  • Meelekindlust – asurkonna tugevaks kasvatamine vajab aega ja sihipärast tööd!
  • Leppige naabritega reeglid kokku – ühine asi! Põdrapullid võivad sügisel liikuda 50 km raadiuses!
  • Määrake limiit, mis jagub kolmega, et oleks võimalik üldse struktuurselt küttida (33, 33, 33)!
  • Tehke endale asurkonna struktuur ja arvukus selgeks, selle järgi planeerige küttimine!! Tööriistu selleks tänapäeval jätkub!
  • Lehmade küttimisel eelistage noorloomi ja vanu – kes veel ei too või enam ei too vasikaid!
  • Hetkeline vasikate puudumise tunnetus ei pruugi tõele vastata!
  • Surve küttimisele puudub!

Ülevaade põtrade asurkonnast

Järgnevalt andis ülevaate põtrade seisust Eestis ja Ida-Virumaal Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Tema sõnul on vasikate protsent väiksem kui eelnevatel aastatel. See on tingitud osaliselt kiskjate rohkusest, aga ka suuremast küttimissurvest. „Hunt on viimase 30 aasta kõrgemal tasemel ja karu pole sajandeid sellisel hulgal olnud. Ka kütitavate hulgas oli vasikaid vähem. Meie soovitus on viimastel aastatel olnud mitte küttida vahekorras 1:1:1 vaid vasikaid 24-30%. Oluline on just see, mis metsa alles jääb, mitte niivõrd see, mis kütitakse,“ selgitas Veeroja.

Kõneleja rääkis ka vanuselisest struktuurist Ida-Virumaal. Kühvelsarvede algeid tuleks hoida. Kui näiteks neljaharulisel sarvel on kühvli osa vähemalt pool, siis tuleks sellise isendi küttimisest hoiduda. Lisaks jagas Veeroja soovitusi, mis on toodud ka ulukiseire aruandes.

Rajakaamerate kasutusest

Veeroja ettekande teine osa oli rajakaamerate kasutusest eluslooduse seires. Neid kasutatakse hundi puhul juba üle 10 aasta. Rajakaameraid kasutatakse ka kaitsealuste liikide seires.

2018. aastal kasutati esmakordselt REM-i (Random Encounter Model) ehk juhusliku kohtamise mudelit arvukate liikide hindamisel. Veeroja selgitas, milleks see metoodika hea on ja kuidas seda kasutada.

Samuti rääkis ta liigutustarkvara prototüübi loomisest. Kaamerad on kuu aega metsas ja kokku on 90 000 fotot. Seal on igasuguseid fotosid, millest paljud pole asjakohastest objektidest. Need töödeldaks ära ja saadakse mittevajalikust lahti. 2023. a. soetati Keskkonnaagentuurile 700 uut kaamerat.

Põtrade peibutamine

Järgneva päevakorra teemana rääkis Mario Traks põtrade peibutamisest. Põtrade häälitsused sõltuvad sellest, millises piirkonnas loom elab. Eestis on 1,36 lehma pulli kohta. Pullide mulksumine algab juba augustis ja kestab kuni oktoobrini.

Traks tegi ülevaate ka jooksuaja harjumustest ja märkidest loodusest. Selgitas ja tutvustas, mis on trampad ehk kiimalohud. Rajakaameraga trampa juures saab päris palju infot loomade kohta. Rääkis ka põtrade harjumustest jooksuajal. Liiguvad paaris, aktiveeruvad näärmed ja pullidel suurenevad kaelalihased ja pakseneb kaelapiirkonna nahk.

Samuti rääkis, kuidas peibutamist ette valmistada. Tutvustas ka erinevaid lõhnasid ja muid peibuteid. Hommik on ettekandja sõnul peibutamiseks parem kui õhtu. Tutvustas ka valiklaskmise eelistusi ja rakendamist peibutusjahil.

Ulukipopulatsiooni majandamine Soomes

Peale lõunapausi said sõna külalislektorid Soomest. Jani Körhämö Soome ulukikeskusest (Riistakeskus) rääkis, kuidas Soomes ulukipopulatsioone majandatakse, kuidas põtrade haldamine, küttimine ja planeerimine käib, aga ka kuidas suhestuvad põdrad suurkiskjatega. Soomes on 15 piirkonda, mille kaudu töö käib. Seal on umbes 300 ulukihoolduse ühendust. Need korraldavad ulukite alaseid uurimusi ja laskekatseid. Üks olulisi ülesandeid on põdraga seotud maksustamine jahilubade kaudu. Soomes on ka luonnonvarakeskus, mis on teaduslik uurimisasutus.

Soome põdraasurkond on 20 aasta jooksul vähenenud. 2000-ndatel oli arvukus poole võrra suurem kui praegu. Sellest tulenevalt kahjud tõusid ja kriitikat jahimeeste suunal oli palju. Siis hakati arvukust vähendama. Selle vähendamisega aga halvenes ka asurkonna struktuur.

Soomlased tegid kaks aastat põdra ohjamiskava. Soomes on 59 põtrade ohjamisala, mis ei kattu halduspiiridega. Enne seda põtra majandati ainult kitsal alal ja ei teatud, mida ümbruskonnas toimub.

Põdramajanduse piirkonnad loodi selleks, et seada piirkonnale ühine eesmärk. Soomes saab põdraloa alates 1000 ha. Jahihooaeg täismahus algab oktoobri keskel, kui paljunemise hooaeg on möödas. Enne seda on varitsusjaht. Põhja-Soomes on kaks erinevat hooaega, jooksuajal jahirahu, enne ja pärast seda toimub küttimine.

Soomes on olemas põdrakahjude hüvitamise riiklik süsteem, raha tuleb põdralubade maksust. Eelmise hooajal kütiti 32 345 põtra. Vasikaid nendest 48%. Selles osas on erinevused Eestiga. Kõige suurem on piirkonniti saak 2 isendit 1000 ha kohta. See puudutab Lõuna- ja Lääne-Soomet.

Soomes on vasikate juurdekasv vähenenud. Lõuna-Soomes on ka vasikate kaal vähenenud ja selle üheks põhjuseks peetakse kuumastressi. Teaduslikus plaanis tuleks vaadata suurkiskjaid ja sõralisi koos, aga kahjuks pole see võimalik, kuna poliitika sekkub. Hundid söövad ära kolmandiku põdra varudest ja kus on karud, seal on mõju veelgi suurem. Hundi levila on 20 aasta jooksul suurenenud.

Piirkondlikud ulukinõukogud koosnevad erinevatest esindajatest ja seavad põdra eesmärgid kolmeks aastaks. Eesmärkide seadmisel arvestatakse ka seda, kui suured võiksid olla kahjud. Eesmärgid seatakse ka struktuurile. Nad arvutavad välja ka, kui palju peaks eesseisval hooajal küttima. Kuulatakse ka jahimeeste ettepanekuid.

Jahiseltsid taotlevad jahilube, olles eelnevalt tutvunud andmetega. Need on avaliku võimu otsused ja neid võib vaidlustada. Otsustes võidakse määrata, milliseid põtru võib küttida. Jahimehi ei taheta mitte sundida vaid koolitada.

On loodud elektrooniline süsteem – Oma Riista (Jahise analoog Soomes). Selle kaudu saab vaatlusi esitleda. Seal peab olema kirjas ka jahipealiku (seltsi esimehe) nimi. Sinna saab sisestada ka küttimisandmed. Pullide puhul sisestatakse ka sarveandmed. Samuti sisestatakse vaatlused.

Põtrade majandamine jahiseltsi vaatest

Soome jahimeeste liidu esindaja Teemu Simenius käsitles oma ettekandes asju jahiseltsi koha pealt. Jahiseltsid on pindalalt 3000-10 000 ha. Lõuna-Soomes on väikesed jahiseltsid (500 ha), kus tegutsevad peamiselt valgesaba-hirved. Põdrale on vaja minimaalselt 1000 ha.

Jahipidamise õigus on seal kuulunud traditsiooniliselt maaomanikule. Soomes annavad maaomanikud jahiseltsile õiguse tasuta küttida, ei ole rahalist renti. Keskmiselt on 1000 ha kohta 20 jahimeest. Jahipealik valitakse, see on vabatahtlik amet, aga vastutusrikas. Saadud saagi kohta tehakse märkmed elektroonilisse süsteemi hea meelega ja kohusetundlikult. See on oluline arvestuse jaoks. Oma Riista märkmed mõjutavad kõige enam küttimismahtude määramist. Jahiseltsi tasandil tehakse jäljeloendust. Jahiseltsid annavad oma hinnanguid põtrade arvukusest.

Maaomanikud ja jahimehed usaldavad üldiselt ametlikku arvukust. Maaomanikud soovivad väiksemat arvukust kui jahimehed. Soomes ei ole põtra liiga palju. Neli põtra 1000 ha kohta oleks palju, siis tekivad kahjud. 2,5-3 isendi tihedus 1000 ha kohta on seal, kus suurkiskjaid pole. Suurkiskjate arvukus tõuseb ja põtrade arvukus hakkab langema. Soomes on nüüd tekkimas olukord, et suurkiskjatega tuleb arvestada, aga maaomanikud ei taha arvukust suurkiskjate arvelt tõsta. Kui seda mitte teha, võib põtrade arvukus langeda. Sobiv eesmärk lepitakse kokku ulukinõukogudes.

Põdra majandamisest Eestis

Põdrast ja selle majandamisest Eestis rääkis Priit Vahtramäe. Tema sõnul me ei tea täpselt, palju meil loomi täpselt on. Seda on aga vaja teada, et võtta vastu õigeid otsuseid. Meil on soov küttida sama palju kui headel aegadel, aga ressurss ei võimalda. Alates 2018. aastast hakkasime küttima põhikarja, mida ei tohiks teha.

Vahtramäe näitas ja analüüsis Ida-Virumaa küttimist 2023. jahihooajal. Siis tutvustas küttimise ajalugu Eestis. 2013. aastani reguleeris seda riik ja põtrade arv kahekordistus. Alates 2013. aastast tuli uus jahiseadus ja küttimise suurenes. 2018. ja 2019. aastast oleksime pidanud küttimist tagasi hakkama hoidma.

Edasi tulid näited lektori oma jahiseltsi kohta. Vahtramäe on pikki aastaid oma jahiseltsis põtrasid teadlikult majandanud ja saavutanud häid tulemusi nii küttimismahtudes kui ka juurdekasvus. Tema sõnul ei tohiks küttida põhikarja isendeid. Vahtramäe tõi hulgaliselt näiteid elust enesest rikkaliku fotomaterjali näol, mis tema arhiivis on.

Ülevaade Eesti-Läti põdraprojektist

Päeva lõpetas uue Eesti-Läti põdraprojekti tutvustamisega Endrik Raun. Eesti ja Läti on alustanud rahvusvahelist koostööd põtrade kaelustamise projektiga MooseBelt. Projekti rahastatakse EL-i poolt läbi Interreg meetme, mis rahastab EL-i regioonide ja riikide vahelist koostööd.

Eestist osalevad projektis Maaülikool ja Eesti Jahimeeste Selts. Plaanis on kaelustada 2025. aasta jaanuarist alates elektrooniliste jälgimisseadmetega kokku 40 põtra (20 Eestis ja 20 Lätis) ja jälgida nende piiriüleseid liikumisi kolme aasta jooksul. Uurimistöö tulemustest peaks sündima tõhus abi ulukibioloogidele, jahimeestele, transpordiametile jt organisatsioonidele oma tegevuste planeerimisel meie suurima ja kindlasti ka jahimajanduslikult tähtsaima looma osas.

Eesti poolt esindavad projekti Pärnumaa Jahimeeste Liidu esindaja Liisu Aulik, EJS-i juhatuse liige Endrik Raun ja Maaülikooli metsaökoloogia kaasprofessor, vanemteadur Kalev Jõgiste.

Päeva lõpetamine

Päeva lõpetas Marko Vinni, kes tänas kõiki osalejaid ja lektoreid. Ta kutsus kõiki osalema ka pühapäeval praktilisel põdrapeibutamise õppusel maastikul, mida viivad läbi Mario Traks ja Endrik Raun.

EJS tänas Ida-Viru jahiseltsi ja Marko Vinnit väga hea ja sisuka seminari eest ja tähelepanu osutamise eest meie jahinduse alustala – põdra hoidmise vajalikkusele.

Mõtted, mis osalejad said vabalt kirja panna tahvlile pealkirja all: Kuidas saame oma otsustega tagada põdra asurkonna stabiilse seisundi?

  • Meil on vastutus
  • Varu on alati hea
  • Kühvelsarvede osakaal väheneb
  • Sugupoolte tasakaal on oluline – suuremad sarved
  • Jahimeeste koolitus
  • Tõesed loendusandmed
  • Valiklaskmine

Praktiline põdrapeibutamine metsas

Teisel päeval toimus Ida-Virumaa põdraseminari teise osana praktiline põdrapeibutamine metsas. Peibutus toimus Voka jahtkonna jahimaadel. Kohaks oli valitud piirkond, kus eelduste kohaselt oli kõige suurem tõenäosus põtra välja peibutada või vähemalt lootust, et mõni põdrapull pulmahüüdele vastaks.

Koht piirnes karjääriala, kaevandatud turbaväljade ja suurte metsade piirneva alaga. Hommikul kella kuueks olid ennast varakult voodist välja ajanud 16 jahihuvilist, kes soovisid eelmise päeva teooria ka praktikas üle vaadata.

Jagasime ala kaheks osaks, paremale poole läks põtra peibutama Mario Traks ja vasakule poole Endrik Raun. Huvilised jäid teele pingeliselt ootama ja jälgima, mis edasi juhtuma hakkab. Mario peibutusmulksumisi oli vahepeal isegi kuulda. Kuid kahjuks keegi sellele hüüdele ei reageerinud.

Pärast kahte tundi pingsat ootamist ja binokliga kaugusesse vaatamist, pidime tõdema, et täna pole see päev, kus mõni põdrapull sooviks tehisrivaaliga põdralehma pärast konkureerida ja selleks korraks lugesime peibutuse lõppenuks.

Mario info kohaselt olid alal lehm vasikaga ja üks noor põdrapull, aga keegi neist ei reageerinud peibutusele, pigem liikusid kogu aeg vaikselt Mariolt eest ära. Ka selgitas Mario, et seal olid ka värsked viie hundi jäljed (kahe vana ja kolme noorlooma omad). Tee peal vaatlust tehes märgati hundijälgi ja ka kahte põdrajälge, seega loomi liikus ja sealkandis toimetamas olid. Endrikul ei õnnestunud kedagi märgata peale värskete põdrajälgede.   

Hommikuse sessiiooni lõppedes tegi Mario kohale tulnud huvilistele väikese koolituse, kuidas põtra peibutada läbi häälte ja milliseid lõhnu ja abivahendeid kasutada.

Korraldajate sõnul tundus, et keegi ei kahetsenud, et nii varakult tuli ennast voodist välja sundida. Ilm oli ilus ja selge, ning temperatuuri näitas lausa 17 kraadi. Soe ilm võib olla ka üheks põhjuseks, miks põdrad pole veel õiget pulmahoogu ülesse saanud.

„Koolitusest võtsid osa ka meie partnerid Soomest. Teemu Simenius (Soome jahimeeste seltsist) ja Jani Körhämö (Soome ulukikeskusest). Lõpetatuseks võikski öelda, et suurim tunnustus antud seminari läbiviimiseks oli see, et Soome spetsialistid tundsid väga huvi meie tegemiste vastu ja võtsid ise ka suurima rõõmuga tegevustest osa. Lisaks soovisid nad saada kõikide Eesti esinejate ettekandeid endale. Seega igal juhul seminar õigustas ennast ja oli nii läbiviijatele kui ka osalejatele õpetlik ja huvitav,“ tõdes seminari korraldaja Marko Vinni.