16. aprillil said Eesti Jahimeeste Seltsis kokku Balti riikide jahindusorganisatsioonide esindajad ja FACE president Laurens Hoedemaker, et rääkida jahinduses toimuvast ja arutleda koostöö üle.
Koosoleku avas EJS-i president Margus Puust, kes tervitas kõiki kohaletulnud. Puust rääkis lühidalt Eesti Jahimeeste Seltsist ja meie tegemistest ja koostööst riigiga.
Külla oli kutsutud ka kliimaministeeriumist Aimar Rakko, kes andis ülevaate jahipiirkondade ja jahilubade väljastamise süsteemist, jahindusnõukogust ja nende tööst, jahipidamisõiguse tasust ja riigipoolsest toetusest jahindusele.
Ülevaade FACE tööst
FACE käimasolevatest projektidest tegi sissevaate president Laurens Hoedemaker. Suurimad teemad hetkel Brüsselis on tulirelvade direktiivi muudatused, uued ettepanekud invasiivsete võõrliikide loetellu kandmiseks, pliimoona keelustamine jms.
Hea uudisena tõi ta välja, et hundi majandamine muutub paindlikumaks Euroopas. Ta tõdes, et väljakutseid jagub näiteks linnujahi piirangute osas. FACE palub ka toetada täiendava liikmemaksuna nende tööd, kuna LIFE programm jättis täiendava toetuse neile andmata.
Riigikogu külastus
Seminari käigus külastati ka riigikogu. Külalisi võõrustas keskkonnakomisjoni liige Andrus Seeme. Kohtuti ka keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alendriga, kellega arutati aktuaalseid jahindusküsimusi.
Lisaks oli võimalus kohtuda energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suttiga. Külalistele tehti riigikogu hoones ka giidituur.
Baltikumi jahindus
Arutelu jätkus seltsi majas, kus Läti, Leedu ja Eesti jahiorganisatsioonide esindajad tegid ülevaate aktuaalsetest teemadest jahinduses.
Feliksas Miliutis tegi ülevaate jahindusest Leedus. Jahipidamist Leedus reguleeritakse nii, et jahipiirkondadele kehtivad kindlad piirangud. 18% territooriumist on kaitse all. Sarnaselt meile peavad jahimehed hüvitama ulukite tekitatud kahjusid põllumeestele ning see on toonud kaasa kohtuvaidlusi.
Miliutis tõdes, et Leedus on murekohaks invasiivsed võõrliigid ja ulukikahjud, sh seakatk ja lindude põllukahjustused. Leedukad tegid ka uuringu, millest selgus, et 41% toetab jahindust, 44% on selle vastu. Ettekandes rõhutas ta jahinduse kultuurilist ja sotsiaalset tähtsust. Leedukas andis teada, et arutlusel on seadusemuudatused, mis võimaldaksid kasutada jahil öösihikuid teatud liikide puhul.
Linda Dobrosvka rääkis kokkuvõtvalt Läti jahimeeste seltsist ja nende tegevustest. Linda tutvustas uut mobiilirakendust Mednis, mis on sarnane Jahise süsteemiga. Ta näitas rakenduse funktsioone ja jahilubade süsteemi.
Samuti peatus ta suurkiskjate haldamisel, eriti just hundil ja ilvesel. Hunte on Lätis loendatud 1400 ringi, viimasel hooajal kütiti 300 hunti. Ilvesele on riigis alati jahti peetud, kuid 2021. a pandi segastel asjaoludel jaht kinni. Viimasel ajal on aga riigis täheldatud mitmeid ilvese rünnakuid koduloomadele. Lisaks mainis Linda, et ka karude arvukus on riigis suurenenud ja neid on ka rohkem näha olnud.
Marko Vinni tegi Eesti poolse ettekande. Ta rääkis koostööst riigiga ja tutvustas meie infosüsteemi Jahis ja Metsis.
Lõpetuseks arutati infosüsteemide ja võimalike arenduskohtade üle. Veel tõdeti, et senine koostöö Baltikumi tasandil on hea, kuid seda saaks veel tõhustada. FACE president väljendas head meelt, et siin on jahindus hästi reguleeritud ning ühtlasi tänas ta seminari korraldamise ja sisutiheda programmi eest.
Järgmine Baltikumi seminar toimub järgmisel aastal Leedus.
