FACE liikmete koosolek toimus 25.-26. märtsil Horvaatias Zagrebis.
Päev algas kommunikatsiooni töögrupi istungiga, mida juhtis BASC-i esindaja Garry Doolan.
Alessio Borello kõneles sellest, kuidas FACEt tutvustada jahimeeste hulgas ja kuidas hankida vahendeid. Liikmemaksud ainult ei kata tegevuskulusid. LIFE kolmanda sektori finantseeringut enam pole, mis oli 25% vahenditest. Sellest tulenevalt otsitakse lisafinantseeringuid.
FACE liikmetel on lihtsam jahimeestega suhelda. Tutvustada tegevust, otsida finantseeringuid. Finantseeringute saamiseks on vajalik, et FACE-t tuntakse.
Borello tutvustas erinevaid võimalusi alates individuaalsetest annetajatest kuni patroonideni ja püsiannetajateni välja. Üks võimalus on teha Euroopa jahimeeste loterii.
Toimus arutelu ning nõustuti, et tuleb selgitada, et FACE pole Euroopa institutsioon, vaid lobbygrupp jahimeeste asja ajamiseks. Ehk see on see, mida FACE teeb jahimeeste jaoks Brüsselis.
Arutati väga erinevaid võimalusi, mida teha. Riikide esindajad pakkusid erinevaid variante. Itaalia esindaja pakkus, et liikmetele tutvustada FACE edulugusid ja läbi selle müüa erineva hinnaga loteriid. Pakuti ka fotosid, mida saab tasuta kasutada. Samuti Googli võimalust tasuta reklaamiks. Sealjuures on oluline jälgida, et asi oleks seadustega kooskõlas.
Ideena pakuti ka raha kogumist veebinaridega ja koolitustega.
Koostöö koht
Samuti kaaluti võimalust teha koostööd organisatsioonidega, kellel on rohkem ressursse meedia jaoks.
Bulgaaria esindaja rääkis, nüüd on vaja sotsiaalmeedias rohkem tööd teha. Tavaline jahimees on n-ö mõjuisik. Kui president räägib, siis on ta president. Tema arvates oleks vaja samal tasemel rääkijaid, n-ö tavajahimehi.
Austria esindaja rääkis tehtud kampaaniast. Nad tegid raamatu ja sotsiaalmeedias promosid ning kummutasid klišeesid, et loodus reguleerib ennast ise. Raamat on hea, et saada argumente jahi toetamiseks, kummutada valeinfot.
Jahipidamise sotsiaalne aktsepteerimine
Koosolekul arutati veel ideed teha EJS-i akadeemia, kus on erinevaid koolituse teemasid. Ka sotsiaalmeedia kampaaniat tasuks müütide kummutamiseks teha.
Kinnitati ka ulukiliha nädala kampaania aeg, milleks on 3. november, kui on püha Hubertuse päev. Lõpus räägiti moodsatest võimalustest, mida tehisaru pakub.
Liikmete koosolek
Koosoleku avas Ivica Budor, Horvaatia jahiseltsi president. FACE president Laurens Hoedemaker tegi sissejuhatuse ja andis üle kingituse Horvaatia Jahimeeste seltsile 100. aastapäeva puhul.
Kinnitati päevakord. Edasi tegi president ülevaate eelmisest aruandeaastast. Seejärel tegi tegevjuht David Scallan ülevaate tööst eelmisel aastal. Tegevjuht rääkis veel vahendite hankimise strateegiast.
Tegevjuhi järel tehti raamatupidamise majandusaasta ülevaate.
Lühivaated tehti ka plii teemast, jätkusuutlikust linnujahist, loomaheaolust ja invasiivsetest liikidest.
Teisel päeval toimus konverents
Konverentsi avas president Ivica Budor. Teemadena käsitleti linnujahti, suurkiskjaid ja uusi tehnoloogiaid.
Kokkutulnuid tervitas FACE president Laurens Hoedemake ja tänas horvaate võõrustamise eest.
Riigisekretär tõi tervitused jahimeestele ja ütles, et oleme uhked oma maa looduskaitse saavutuste üle. Avaldas heameelt, et Horvaatia jahiselts korraldab konverentsi. Õnnitles ka Horvaatia jahiseltsi 100. aastapäeva puhul ja kuulutas konverentsi avatuks.
Lindude regulatsiooni muutused
Dr Michele Sorenti kõneles teemal, mida uut on EL-i lindude regulatsioonides. Ta ütles, et tööd algasid 2022. aastal. Osade jahilindude olukord on halvem kui mittejahitavate lindude puhul. Novembris 2024 tegi Euroopa Komisjon soovitused ja liikmesriigid tegid omad ettepanekud. Veel käsitles ta üksikuid liike ja nende seisundit.
Cy Griffin FACE-st rääkis EL-i loodusdirektiivist. Kuidas valiti välja ohustatud liigid. Ohud tulenesid erinevatest põhjustest: saastumine, linnastumine, põllumajandus, aga seal oli ka jahipidamine. Raport tuleb liikmesriikide poolt esitada iga kuue aasta järel. Veel tutvustas linnudirektiivi artikli 12 järgset raportit, kus oli kirjas, et 81% elupaikadest ja 61% liikidest on ebasoodsas seisus Euroopas.
Sellel aastal saabub liikmesriikidel raporti aeg 31. juulil perioodi 2019-2014. aasta eest.
Selle bloki ettekanded lõpetas Prantsusmaa jahimeeste seltsi juht Nicolas Rivet. Tema teema oli tehisintellekti kasutamine, et määrata linnutiibade abil vanust. Ta näitas sellekohast videot.
Rivet selgitas, et Prantsusmaa jahimehed on integreeritud juba pikka aega linnutiibade kogumise aktsioonidesse. 2021. a. alustati tehisintellekti kasutamist selles projektis. Ta selgitas, kuidas see toimib. Kaasatud on vabatahtlikud, kes lisavad infot andmebaasi. Eksperdid töötasid välja spetsiaalse algoritmi. Seda täiustatakse järjest rohkemate liikidega. Arendatud on ka vastab äpp – ChassAdapt. Aastatel 2024-25 koguti rohkem kui 40 000 fotot.
Ettekannete järel toimus arutelu lindude teemadel.
Pruunkaru Horvaatias
Ettekande tegi põlluminister Tomislav Zuglic. Karu on kaitstav liik ja samas ka jahitav. Neil on olemas karu ohjamiskava. Seda korraldab põlluministeerium. Esimene kava kinnitati 2005. aastal, uus plaan alates 2019. aastast. Neil on rahvuslik komisjon moodustatud, kes asju korraldab ja kinnitatakse küttimismaht.
Rannikul ei ole karu soovitav ohu tõttu, aga sisemaal on. Karu levib juba kuni Zagrebini välja. Sloveenia piiri ääres majandatakse karusid koos Sloveeniaga.
Horvaatias oli 1970-ndatel kuskil 400 karu, 1999-ndal aga 400 ja 600 vahel. Nad alustasid geneetiliste uuringutega 2015. a-l. 2017.a arvati olevat kuskil 1000 karu.
2009-2012 . a kütiti hooajal kuskil 100 karu. 2013-2016. a kütiti kuskil 120 karu. 2018. a juba 140 karu ja 10 muudel põhjustel, nt avariid. 2019. a teadlaste andmete põhjal kütiti 130-150 isendit.
Küttimismahu puhul arvestatakse paiknemist, populatsiooni tihedust, jahimaa suurust ja ohjamiskavas toodut. Iga surnud karu registreeritakse. Iga jahipiirkonna juht on karu küttimisest kohustatud informeerima asjaomaseid ametnikke 24 tunni jooksul küttimisest. Täidetakse ankeet ja võetakse vajalikud bioproovid. Võetakse ka DNA-d. Selle abil jälgitakse karude liikumist ja levimist. Näiteks karu satub saarele, siis saadakse teada, kust ta tuli.
Karukahjusid pole teatatud palju, kuskil 6000 eurot aastas on ligikaudne kahju summa. Sinna on arvestatud ka liikluskahjud.
Põlluministeeriumis on moodustatud 25-liikmeline interventsiooni tiim. Liikmed valitakse professionaalsuse põhjal ja vastavalt ohjamiskavale. Tegutsevad maakondades. Kui kahjud tekivad, reageeritakse kohe. Meedia huvi on ka suur ja soovitakse juhtumeid paremini hallata. Selliselt püütud karud märgistatakse ja lastakse lahti. Vahel ka ohtlikud, kui ümber asustatakse. Teada on ka riigis toimunud karurünnakutest inimestele. Eelmisel aastal toimus kaks rünnakut, üle-eelmisel üks.
Hundi kaitsestaatuse muudatused
Edasi rääkis ettekandja Guillaume Agede FACE-st hundi kaitsestaatuse alandamisest.
2012-2023. a kasvas hundi arvukus 81%. EL-i ettepanekud on teaduslikult põhjendatud. Hundi kaitsestaatuse alandamine on olnud pikk protsess ja päevapoliitikaga pole sellel palju pistmist.
Agede tutvustas 2024. aasta septembri hääletustulemusi, kus 84% toetasid staatuse alandamist. Vastu olid Iirimaa ja Hispaania. Veel rääkis ta edasistest sammudest.
Jahikoerte kaitsmine kiskjate eest
Edasi räägiti jahikoerte kaitsmisest huntide eest. Sisuliselt on tegemist koerte vestide uuringuga. Kahe aasta jooksul (2024-2026. a) katsetatakse veste erinevaid ja võetakse jahimeestelt tagasisidet. Uuringus osaleb 300 koera, 150 saavad vestid ja 150 mitte.
Esimesel aastal tutvustati veste, kust saada ja kuidas kasutada. Jagati 150 vesti ja jagati infot neti kaudu.
Tegemist on uuendusliku disainiga, mis pakub paremat kaitset ja funktsionaalsust võrreldes vanemate mudelitega. Vesti valmistamisel kasutatakse uusi, kergemaid ja vastupidavamaid materjale, mis peavad vastu nii ilmastikule kui ka füüsilisele kontaktile huntidega jt metsloomadega. Vestile on võimalus lisada mitmesuguseid tarvikuid – GPS-seadmed, kaamerad, valgustid või muid jahivarustuse elemente.
Seda tüüpi veste katsetatakse ja arendatakse Dalmaatsias.
Uuriti ka esimese katse tulemusi, et kuidas vest kaitses ja mis olid probleemid. 95% katsetajatest ütlesid, et rünnakuid polnud, 5%-l olid rünnakud. Kuute vestiga koera ründasid hundid ja nad said kergemaid kahjustusi.
Huntide ohjamine ja muflonid
USA vaate huntide ohjamisest tõi Jeremy Clare Põhja-Ameerikast.
Edasi esitles prof. Kresimir Krapinec, Zagrebi ülikooli metsa ja puidu tehnoloogia teadusskonnast, alpi kaljukitse ja euroopa mufloni arenguid. Ta rääkis, kuidas on populatsioonid paiknenud ajalooliselt ja kuidas arenenud tänapäeval.
Muu aktuaalne
Metsikute lammaste populatsioonide taastamisest rääkis Kurt Alt, Montana metslammaste fondist. Ta rääkis ka haigustest, mis loomi enim mõjutavad. Samuti tutvustas rahastusmudeleid, sh jahipidamist, kuidas fondi rahastatakse.
Veel räägiti jahist ja droonidest, nende kasulikkusest ja puudustest. Ettekande tegi Alexander Mohr, Copterprost.
Päeva lõpetas Carl von Ekermann Natlinkist. Tema ettekanne oli tehnoloogiate maksimaliseerimine äppides.
Aimpointi tutvustas esindaja Rootsist. Aimpoint on Rootsi päritolu ettevõte, mis on tuntud oma kvaliteetsete punatäpp-sihikute poolest, mida kasutatakse nii sõjaväes, politseis kui ka tsiviilsektoris – näiteks jahil ja laskespordis.
Aimpoint on punatäpp-sihikute teerajaja, kelle tooted on tuntud täpsuse, töökindluse ja pikaealisuse poolest. Nende sihikuid peetakse tihti kvaliteedistandardiks kogu tööstuses.
Klientideks on kasutajad NATO sõjavägedest kuni jahimeeste ja sportlaskuriteni üle maailma. Aimpointi tugevuseks on see, et ta on väga vastupidav ja veekindel, aga samuti ülimalt pikk aku kestus.
