Euroopa tasandil arutati hundi majandamist ja salaküttimise probleeme

Euroopa tasandil arutati hundi majandamist ja salaküttimise probleeme

221
Foto: kuvatõmmis videost
 title=


7. septembril toimus FACE ja Europarlamendi intergrupi veebiseminar, millest võtsid osa ka mitmed parlamendi liikmed, sealhulgas ka Riho Terras Eestist.

Probleem, mida arutati, oli seotud huntide salaküttimisega. Kui hunt 1991. aastal Euroopas range kaitse alla võeti, siis oli ta praktiliselt välja surnud. Nüüd on olukord drastiliselt muutunud.  Huntide arv on tõusnud paarikümne tuhandeni ja näiteks Itaalias on neid juba üle 3000. Hundist on saanud salaküttimise objekt, kuna ta murrab kariloomi, koeri (nii jahi- kui kodukoeri) ning jahimehed näevad nendes konkurenti ja külaelanikes on tekkinud hirm.

Salaküttimise vähendamiseks tuleb hunt viia nendes riikides, kus ta on elupaigadirektiivi 4 lisas, viia 5 lisasse ja koostada huntidele korralik ohjamiskava. Norra instituudi teadur John Linnell näeb huntide arvu tõusus mitmeid ohte. Eelkõige pidas ta nendeks hübridiseerumist koertega ja kasvavat salaküttimist. Salaküttimine erineb Põhja- ja Lõuna-Euroopas. Kui põhjas on see peamiselt seotud jahimeeste ja ametliku küttimisega kaasnemisega (kütitakse rohkem kui lubatud), siis lõunas on salaküttimine seotud lisaks jahimeestele ka maaomanikega, kes hunte mürgitavad ja see on vähemorganiseeritud. Samuti on seda väga raske avastada, kuna ühiskond on huntide salaküttimise täiesti heaks kiitnud.

 

Suur osa kõnelejaid leidis, et hundile peab olema lubatud ametlik küttimine ohjamiskavade raames. Enam raha tuleb suunata ennetusmeetoditesse, elektritarad ja valvekoerad.

Sotsioloogilised uurimused näitavad seda, et külaelanikud suhtuvad hunti kui sissetungijasse ja nende elu on seoses hundi tulekuga oluliselt muutunud. Kahju ei kompenseerita selles ulatuses, mis ta tegelikult on.

Suur probleem on huntidega Poolas. Nad on levinud praktiliselt üle terve maa ja kahjud on meeletud. Küsimus on aga selles, et Poola ühiskond seisab selgelt küttimise alustamise vastu ja kannatajaks ongi hunt.

Tekkinud on väga tõsised konfliktid, mitte ainult inimeste ja huntide, vaid ka inimeste endi vahel. Tekib olukord looduskaitsjad versus farmerid.

Lõppkokkuvõttes tõdeti, et hundile on vaja koostada korralikud ohjamiskavad. Kohalike inimeste häält tuleb kuulda võtta ja austada.

Europarlamendi saadiku Riho Terrase kõne.