Ekspertide sõnul liiguvad šaakalid Belgiasse

Ekspertide sõnul liiguvad šaakalid Belgiasse

516
Foto: Kandukuru Nagarjun/Flickr
 title=


Belgia oli hiljuti tunnistajaks, et nende metsades on sajandi möödudes tagasi hunt ja ilves. Nüüd on aga kohalikud talupidajad võõrliigi, šaakali saabumise pärast hirmul.

Selline oletus tuleneb juhtumist, kus Saksamaa-Belgia piiril Kranenburgis, ründasid šaakalid lambaid. Juhtum leidis aset vaid ligi 60 km kaugusel Belgiast. Kranenburg on ka ala, kus hundid on teadaolevalt Hollandisse ja Belgiasse varem liikunud.

„Esialgu arvati, et lambad tappis hunt, kuid täpsemad uuringud näitasid, et süüdlane oli isane šaakal,” ütles loomakaitsja Jan Loos the Guardianile.

Nii hunt kui šaakal kuulub Berni konventsiooni ja EL-i elupaikade direktiivi järgi kaitstud liikide hulka. Uluki populatsiooni laienemine seisneb väidetavalt inimeste liikumises maalt linnadesse, jättes loomadele ruumi hüljatud alade hõivamiseks.

Bioloog Frederic Thoelen väitis, et on peaaegu kindel, et šaakal Belgia aladel juba asuda võib. „Sõltuvalt asjaoludest võib see juhtuda homme, kuid sama hästi ka kahe aasta jooksul,” ütles ta. „Šaakalid jahivad enamjaolt väikeulukeid, aga ka kanasid ja mõnikord lambaid. Erinevalt hundist ei ründa ta suuri loomi, näiteks haigeid või nõrku lehmi,” lisas ta.

Viimastel aastatel on Põhja-Euroopas šaakali arvukus plahvatuslikult kasvanud, viimase ametliku hinnangu järgi on neid umbes 117 000.

Lähis-Idas, Lõuna-Aasias, Tais, Pakistanis ja Indias elav šaakal saabus Kesk- ja Ida-Euroopa lõunaserva umbes 8000 aastat tagasi. Šaakali populatsioon suurenes Euroopas 19. sajandil, mil hallhuntide arv vähenes. Hunt ja šaakal teatavasti väldivad samal territooriumil viibimist.

Praegu on šaakaleid enim Bulgaarias, kuid märkimisväärne arv on neid ka Ungaris, Rumeenias, Ukrainas, Kreekas, Sloveenias, Horvaatias, Austrias ja Itaalias. Lisaks on neid ka Prantsusmaal, Saksamaal, Šveitsis, Hollandis, Taanis, Poolas, Valgevenes ja Eestis.