EJS kohtus ÜMO-ga

EJS kohtus ÜMO-ga

273
Fotol vasakult paremale: Rein Rosenberg, Toomas Kõuhkna, Reevo Paas, Olavi Udam ja Priit Vahtramäe. Foto: EJS

29. aprillil kohtusid EJS-i esindajad seltsi peamajas ühinenud metsaomanike (ÜMO) juhatuse liikme Olavi Udami ja projektijuhi Reevo Paasiga. Arutati ÜMO poolt sõlmitavate lepingute sisu.

Kohtumisel osalesid kohapeal Reevo Paas ja Olavi Udam ÜMO-st, Toomas Kõuhkna, Rein Rosenberg, Priit Vahtramäe ja Tõnis Korts EJS-st ja Zoomis Jaak Volmer ja Jaanus Põldmaa EJS-st.

Aasta jooksul toimunud kohtumiste ja läbirääkimiste eesmärk on olnud jõuda võimalusel sellise lepingu variandini, mida saaks soovitada jahiseltsidele ka EJS. Sellise ülesande jõuda võimalusel ühise tüüplepinguni andsid juhatusele eelmisel aastal EJS-i volinikud.

Koosolekut juhtis EJS-i asepresident Toomas Kõuhkna. Sissejuhatuses nimetas ta RMK lepingut, mis töötab hästi ja millega jahimehed on harjunud. Selle koostamisel oli praktika, kus EJS-i esindajad, ka kolm nõupidamisel osalenud juhatuse liiget ja tegevjuht, selles töös osalesid ja said võimaluse lepingu osas kaasa rääkida.

Lepingute sõlmimisest

EJS-i esindajate poolt esitati ÜMO esindajatele küsimus, kas ÜMO-t on vaja vahendajana lepingute sõlmimisel? Miks ei võiks jahiseltsid sõlmida lepinguid otse maaomanikega?

Reevo Paas ÜMO-st vastas, et paljud maaomanikud ei ole jahimehed ja ei oska nüanssidest aru saada ja paljud ettevõtted ei taha ise lepingutega tegeleda ja sooviksid selle delegeerida ühingule. See esindus jahimaa kasutus lepingute osas on ÜMO poolt liikmetele pakutav teenus. MTÜ mõte ongi Paasi sõnul ühiste tegevuste tegemine, huvide ühine kaitse jms.

Toomas Kõuhkna tundis huvi, kas ÜMO-l on olemas volitus sarnastelt maaomanikelt ja kas selles saab veenduda, kas seda volikirja saab näha? Vastus oli Paasi poolt, et on olemas ja saab näha.

Kõuhkna sõnul küsimus on, kui kinnitus või volitus pole õige, kas siis volitus või leping selle maaomaniku suhtes ei kehti. Jahiseltsil peaks olema õigus volitus välja nõuda, selle olemasolus veenduda. Ärimaailmas on selline käitumine loomulik. EJS-i esindajate ühine arvamus on, et punkti 1.2 juurde tuleks lisada, et teisel poolel on õigus nõuda volikirja.

Reevo Paasi sõnul on olnud ka volituste lõppemisi. Nii näiteks esindas ÜMO alguses Karo Metsa ja Valga Puud, aga nüüd enam ei esinda. Praegu on andmeid vahetatud jahiseltsidega suurusjärgus 180 000 ha. Umbes 100 jahipiirkonda 328-st pole aga lepingu osas küsinud ja huvi tundnud. Reevo Paasi sõnul küll aga osad seltsid ootavad, millal EJS ja ÜMO kooskõlastavad lepingu tingimused.

Ühine arvamus oli, et oleks vaja hinnangut juristilt. Tuleb küsida juristi käest, kas lepingu sõlmimise puhul on vaja tõestada volitusi.

Tänaseks on vastus juristilt olemas. See on järgmine:

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi on õigus jahimehel eeldada, et ÜMO-ga liitunud maaomanikul on volitus ÜMO-ga oma maa kasutamiseks korrektselt sõlmitud ja ÜMO-l korrektne esindusõigus olemas. ÜMO vastutab selle tagamise eest TsÜS § 127 lg 1 ja sama ÜMO lepingu punktide 1.2-1.4 järgi.

Sõltumata lepingus sätestatust nendib seadus (TsÜS § 115 lg 1), et esindaja tehtud tehing kehtib tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Jahiseltsi õiguse kohta kontrollida esindusõiguse õigust, on riigikohus nt lahendis 3-2-1-79-14 p 11 öelnud, et esindaja (ÜMO) tehtava tehingu teisel (jahiselts) poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. Ehk siis juhul, kui jahiseltsil tekib kahtlus esindusõiguse olemasolus või ulatuses, siis on õigus pöörduda ÜMO poole volituse täpsustamiseks või nõuda esindatava suhtes, kui esindaja tegi maaomanikult endalt ÜMO-le antud volitust. 

Arvestus põllumaadega

Rein Rosenberg uuris, et maaomanikud on andnud põllud läbi ÜMO põllumajandustootjale. Kahjud aga on põllumeeste omad. Kuidas seda mõista ja kuidas talitada? Jaanus Põldmaa sõnul on Pärnumaal metsagrupp andnud põllumeestele maad rendile. Kui maaomanik on rentnikuga suhted ära reguleerinud, siis milleks veel topelt reguleerimist teha?

Reevo Paasi seisukoht oli, et kui kuskil sõlmitakse leping topelt, siis peab põllumees teatama, et põllumaad välja võtta.

Jaanus Põldmaa seisukoht oli, et ÜMO-ga leping peaks kehtima siis, kui põllumeestega on sõlmitud põllumassiivi leping.

Priit Vahtramäe tõi Viljandimaa näite. AS Põlluvara teeb lepingu ning lisab lisa põllumaa rentnike kontaktidega ja ise lepib kokku kinnistu omanikuga, kes on maad talle andnud kasutusse, ning lepib kokku ka kontaktisikud, kellega suhelda.

Reevo Paasi arvates omanik peaks andma põllumaade kohta, mis on välja renditud info. Kolmapäeval, 4. mail on ÜMO juhatuse koosolek. Seda küsimust arutatakse ja antakse EJS-ile teada.

Toomas Kõuhkna sõnul on probleem selge, ÜMO arutab seda juhatuses ja annab jahimeestele teada. Välja põllumaid ei võta, vaja rentniku andmeid. Samuti vajavad jahimehed selgust kellele kompenseeritakse kahjud ja kes annab loa ennetusega tegeleda (jahikantslid jne).

Edasi arutati kopra teemat, mille avas Rein Rosenberg. Tema arutles selle üle, et kas kõlbab lepingusse lihtsalt mõiste masin, peaks ehk täpsustama. Reevo Paas arvas, et masin on piisavalt üldine. Rosenbergi arvetes peaks punkt 5.13 sõnastama, et tee on läbitav metsaveoks kohandatud masinaga. Toimus arutelu, mille tulemusena arvati, et sõna masin sobib küll. Maaomanik tagab samuti, et läbi teiste omanike maade kahjustuskoha juurde oleks tagatud juurdepääs. 

Kahjude arutelu

Järgmise teemana arutati lehtpuudele tekitatud kahjusid. EJS-i esindajad tõid lehtpuude osas RMK lepingust näited. EJS soovib lepingusse sama regulatsiooni nagu RMK lepingus on. Jahiselts kompenseerib isetekkelise haaviku puhul koristamise, aga mitte rohkem ja teistkordset kahju ei hüvitata.

EJS avaldas soovi rakendada RMK lepingu redaktsiooni järgmise kahe punkti osas:

  • 3.8. Kui jahipiirkonna kasutaja poolt hüvitatud olulise ulukikahjuga eraldisel on teistkordselt tekkinud uus oluline ulukikahju, siis jahipiirkonna kasutajale teistkordse kahjustuse eest kahju hindamise akti ei koostata ja arvet ei esitata. (See kehtib kõikide puuliikide kohta).
  • 3.9. Peapuuliigi eesmärgina haab looduslikule uuendusele jäetud eraldisel olulise ulukikahjustuse tekkimisel koostatakse kahju hindamise akt kahjustuse likvideerimiseks peapuuliigi eesmärki muutmata. Kahju hindamise akt sisaldab kahjustatud alal vajadusel vaid puude raiet ja nende koristust.

Lepiti kokku, et ÜMO arutab teemat oma juhatuses ja antakse jahimeestele teada.

Priit Vahtramäe ettepanek oli tuua keskkonnaministri määruse nr 9 paragrahv 5 lõige 1 viide sisse 5.9. ÜMO lepingusse.  Sellega olid osapooled nõus.

Edasi arutati veel, kuidas informeerida jahiseltse kultuuride osas, mis vajavad kaitset ulukikahjude eest ja planeeritavatest töödest.

Arutelu IT arenduste osas

Karri Urbani käest on vaja uurida, millist faili oleks vaja saata, et süsteem tunneks selle ära. Deklaratiivselt peaks see punkt sisse minema, et pooled teevad pingutusi selle nimel et info oleks maaomanikelt meile jahimeestele kättesaadav.

Lepiti kokku, et maaomanike poolne info peaks jahiseltsidele olema kättesaadav ja IT arenduste tegemisel sellega arvestatakse. ÜMO sõnul on võimalik sellel teemal ka projekti kirjutada. ÜMO saab osaliselt kinnistute osas nimekirja teha, aga iga maaomanik ei pruugi saada.

Järgnevalt arutati, kas lepingu punkt 1.5 muuta või välja jätta. Selle võiks jahimeeste arvates välja jätta. ÜMO lubas ka seda arutada. Teema on selles, et kas lepingus mitteosaleja saab olla lepingus kohustuse võtja (kasutusse andja).

EJS arvates peaks olema vajalik ka tähtaeg fikseerida. Näiteks 5 tööpäeva. Põhimõtteliselt ollakse ka sellega nõus. Kohendatakse leping vastavalt.

EJS oli seisukohal, et punkt 2.7. ettepanekud peavad olema esitatud kirjalikult.

Muud küsimused

Arutati ka seda, et kui lepingule lisandub uusi omanikke ja nende poolt seatud juurde tulevad eritingimused on olulises osas erinevad olemasoleva lepingu eritingimustest. See tähendab seda, et lepingusse juurde tulev maaomanik ei saa teistest erinevaid eritingimusi kehtestada. Kui ta seda teeb, siis see on üks alus lepingu mittesõlmimiseks.

Lisaks räägiti, et jahimehed soovivad, et kahjud peaksid olema esitatud sarnaselt RMK lepinguga. Kui kahjud avastatakse, antakse teada. Koond võiks tulla esimese kvartali jooksul eelmise aasta kohta. Vanemaid kui üks aasta ulukikahjusid ei kompenseerita

Koosolek oli töine ja selle lõpus avaldasid pooled rahulolu toimunud diskussiooni osas. Peale ÜMO juhatuse koosolekut antakse jahimeestele teada, missugused on nende seisukohad.

EJS