Juhatuse sügisene koosolek toimus 14. septembril Tallinnas, Kuristiku 7 ja veebis. Kohapeal osales 14 ja veebis 5 juhatuse liiget. Koosolekut juhtis president Margus Puust ja protokollis juhiabi Lea Truska. Kõigepealt õnnitleti suviseid sünnipäevalapsi, keda oli kuus.
Seejärel kinnitati ühehäälselt päevakord, kus oli kuus sisulist punkti.
Esimene teema oli jahisageduste kasutamine kriisiolukordades. Teema kandis ette külalisena Riivo Noor, kes on Aegviidu JS juhatuse esimees, Anija vallavanem ja vabatahtlik päästja.
Riivo Noore sõnul korraldas Päästeamet 2022. a. suvel taotlusvooru kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse suurendamiseks. Omavalitsustel oli võimalik taotleda toetust autonoomsete elektrisüsteemide ehitamiseks, kriiskommunikatsiooni koolituskulude katteks ja alternatiivsete sidevahendite soetamiseks.
Põhiline rõhk oligi viimastel(satelliittelefonid ja raadiojaamad). Taotlusvoor osutus äärmiselt populaarseks ja enamus omavalitsusi soovis kriisivalmidusse panustada.
Anija valla näitel ütles Noor, et on soetamas satelliittelefoni, mille asukohaks saab valla kriisikomisjoni tööruum, 10 käsiraadiojaama ning kolm välisantennidega raadiojaama valla suurematesse keskustesse. Satelliittelefoniga saab sidet pidada Päästeametiga ja riigiga ning käsiraadiojaamadega valla kriisikomisjoni liikmete vahel. Välisantennidega jaamad võimaldavad sidet pidada valla suuremate keskuste vahel ning seadmed sobivad informatsiooni saatmiseks eraisikute raadiojaamadesse. Hetkel on lahtine ainult raadiosagedus, mille kaudu oleks võimalik sidet pidada, et jõuda võimalikult suure osa elanikkonnani.
Jahimehena teab Noor, kui palju ja häid raadiojaamasid on meie liikmetel; teab, et jahimehed elavad valla erinevates piirkondades. Siit tekkis ka mõte võimalikuks jahisageduse kasutamiseks kriisiolukorras kiireks ja operatiivseks info levitamiseks elanikkonnale. Noor ei räägi jahisagedustest kui kriisiaegse sidepidamise plaan A-st, küll aga on selge, et mida suurem hulk erinevaid sidepidamise variante meil on, seda suurem on meie ühiskonna toimekindlus. Arvestades Eesti Jahimeeste Seltsi liikmeskonda näeb Noor potentsiaali selle võimaluse laiendamiseks üle Eesti.
Seda mõtet on ettekandja arutanud ka Päästeameti juhtkonnaga ja saanud nende nõusoleku valmiduse kohta seda teemat edasi arendada.
Juhatuse liikmed arutasid teemat aktiivselt. Tiit Tammsaare sõnul toetab tema igati seda ideed ja on selle ka ise kunagi valdade ja linnade päevadel ettepanekuna lauale toonud.
Juhatuse liige Arvi Luuk, kes on 26 aastat päästeametis töötanud, teadis, et saatjaid on sellel eesmärgil kasutatud ka enne. Ehkki täna päästeameti ja jahimeeste sagedused ei ühildu, on amet teadlik jahimeeste sageduste ja jaamade olemasolust. Ka Arvi Luuk toetas seda initsiatiivi.
Oma arvamusi ja kogemusi vahendasid ka mitmed teised juhatuse liikmed.
Otsustati seda initsiatiivi toetada. Edasi läheb teema Päästeametisse arutamisele koos EJS-i juhatuse otsusega.
Edasi arutati KÕL pikendamise olukorda riigis.
Sissejuhatuse tegi Margus Puust, kes tegi ülevaate EJS-i delegatsiooni kohtumisest ministriga ja Keskkonnaameti poolt kokku kutsutud nõupidamisest osapooltega. Seejärel andsid juhatuse liikmed – maakondade esindajad ülevaate oma maakonna olukorrast.
Andres Vainola tegi ülevaate Harjumaast. Tema sõnul on Lääne-Harju saanud oma lepingud pikendatud ja nad said oma erimeelsused lahendatud ja vajalikus % mahus uued lepingud sõlmitud. Harjumaal on jäänud Ida-Harju ja lootus on 29. septembril ka Ida-Harju lepingute pikendamise heakskiit jahindusnõukogus saada. See oleks saadud augustis, kuid tookord olid mõned puudused. Tänaseks on need puudused kõrvaldatud ja 29. septembril minnakse uuesti jahindusnõukogusse neid esitama.
Priit Vahtramäe tegi ülevaate Viljandimaast, kus viimases jahindusnõukogus lisandus 11 heakskiitu 13-st. Protsess jätkub ja ligi pooltel jahipiirkondadest on nõusolek olemas.
Saaremaal toimuvast tegi ülevaate Ive Kuningas. Seal on kõik peale Üru JS oma nõusolekud saanud.
Tiit Tammsaare sõnul on Raplamaal asjad kontrolli all, vahetunud on üks JN liige. Mait Värgi asemel on nõukogus nüüd Margo Aedla. 23-st on nõusoleku saanud 15. Üks selts- Juuru pole veel avaldust jahindusnõukogule esitanud.
Järvamaa olukorda tutvustas Arvi Luuk. 9. detsembri nõukogu istungil põdra küttimismahte ei kinnitatud ja seega võib juhtuda, et Järvamaal sellel aastal põdrajahti ei toimu.
Endrik Raun andis ülevaate Läänemaast. Põdra küttimismaht lepiti kokku. Läänemaal on 18 jahipiirkonda ja pikendama peab nendest 15. 14 on jahindusnõukogu nõusoleku saanud ja Vormsil veel ei ole.
Rein Rosenberg tutvustas Valgamaa olukorda. Valgamaal on hetkel olukord järgmine: 21-st jahipiirkonnast on jahindusnõukogule esitanud taotluse nõusoleku saamiseks 3 jahipiirkonda ja seega esitamata 18. toetavaid seisukohti on hetkel 1. Rosenbergi sõnul asjaga tegeletakse ja kohe-kohe antakse taotlused sisse.
Hiiumaal on Andres Onemari sõnul kõik jahipiirkonnad jahindusnõukogust läbi käinud. Ka nendel on koosseisus muutused. Mõni teema on veel üleval, aga kohe kui puuduv JN liige puhkuselt naaseb, lahendatakse ka need.
Põlvamaal on Tiit Rammuli sõnul 22-st jahipiirkonnast 20 jah- sõna saanud. Taevaskoja lükati tagasi, kuna tal oli alla protsendi puudu 50% eramaade kaetusest lepingutega.
Jõgevamaa 12-st jahipiirkonnast on Aigar Jürjensi sõnul 11-le nõusolek antud ja üks piirkond on lükatud arutamiseks oktoobri algusesse.
Pärnumaal on Tarmo Lehiste sõnul asjad läinud hästi ja 33 jahipiirkonnast 32 nõusoleku saanud ja üks on veel jäänud.
Mati Kivistiku sõnul on Võrumaal jahindusnõukogust kõik jahipiirkonnad käinud ja kõik 22 jahiseltsi Võrumaa JS-st on nõusolekud kätte saanud. Nõusoleku on saanud ka seltsi mittekuuluv Koemetsa ja saamata on samuti seltsi mittekuuluv Rõuge.
Tartu, Ida Viru ja Lääne Viru maakondades on kõik seltsid nõusoleku saanud ja ootavad KeA pikendamisotsust.
EJS-il on KeA informatsioon, et amet valmistab ette pikendamise otsuseid ja need tulevad peagi.
Juhatuse liikmed võtsid informatsiooni teadmiseks.
Järgmise teema, ettepanekute tegemine relvaloaga seotud toimingute osas, kandis ette Mati Kivistik.
Tema poolt tulid kaks ettepanekut juhatusele arutamiseks.
- Automaatse teavitusaja muutmine. Lähtudes perearstide koormuse olulise tõusuga ja seoses koroona pandeemiaga oleks mõistlik eelteavituse aja pikendamine. Näide: Mati Kivistik sai teavituse meilile 29. juulil reedel ning pidi taotluse koos tervisetõendiga sisse andma hiljemalt järgmise nädala neljapäeval s.o. 4. augustil.
- Kaaluda võimalust lausalise psühhiaatrilise kontrolli lõpetamist. Põhjendus: aega on nende juurde veel raskem saada kui perearsti juurde. Tulemus 5-10 minutilise vestluse järel rohkem kui küsitav ning kõige selle eest kasseerida 50 eurot? Võrdluseks olgu kasvõi see, et kogu ülejäänud protseduurid perearsti keskuses läksid maksma 20 eurot. Ettepanekuks võiks olla: vajadusel perearsti poolne suunamine psühhiaatri vastuvõtule.
- Juhatuse liikmed arutasid teemat ja leidsid selle olevat aktuaalse. Kuna esitati ka informatsioon, et isikul on võimalik eesti.ee kaudu teavituse aegu ise pikendada, siis otsustati esmalt seda täpsustada ja siis edasi tegutseda.
Samuti uuritakse, kas psühhiaatri juurde minek on obligatoorne või otsustab seda perearst. Selle selgudes tegutsetakse ettepanekust lähtudes edasi.
Küttimismahud sõralistele 2022/23 – maakondlikud kokkulepped teemal tegi ettekande Priit Vahtramäe.
Põder
Kokkulepped on saavutatud 14 maakonnas, kus on kokku lepitud 4 451 is küttimises. KAURi soovituslik küttimislimiit oli min. 4 800-5 400 isendit. Ainsana ei ole konsensusliku kokkulepet saavutatud Järvamaal. Erametsaliidu põhjendamata vastasseisu tõttu. Jahiseltside ettepanek oli küttida 248- is, kui Erametsaliidu esindaja jäi KAURi poolt etteantud min. limiidi juurde.
Alla KAURi minimaalse soovituse lepiti kokku 6 maakonnas, millisteks olid Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Saaremaa, Tartumaa ja Võrumaa. Põdra populatsiooni kaitseks on tehtud mõistlikud ja populatsiooni hoidvad otsused lisaks Ida-Virumaal ja Pärnumaal, kus küttimislimiiti võib sõltuvalt tegelikust olukorrast muuta +/-15%. Mõistlik kokkuleppe struktuuri hoidmiseks tehti Jõgevamaal, kus loeti kokku, et vasikate mitteküttimisel ei loeta seda limiidi mittetäitmiseks. Struktuuri muutmise kokkuleppe +/-30 % tehti ka Lääne-Virumaal, kuid siin on oluline, et jahiseltsid ei kasutaks seda ära selliselt, et vasikate asemel ei kütitaks täiskasvanud loomi. Range, kuid väga mõistlik kokkulepe tuleviku osas tehti Võrumaal, kus jahimehed on kohustatud jälgima struktuuri. Praeguses olukorras, kus jahimehed peaks küttima juurdekasvu piires, ei tohiks me küttida üle juurdekasvu ja küttima struktuurselt, et mitte survestada mõnda sugupoolt rohkem.
Lisaks tuletas Priit Vahtramäe meelde, et oleme otsinud põhjendusi, miks meil vasikaid ei ole. Viidates viimasele seirearuandele 2022, et 2021 aastal kütitud emaste põtrade viljakusnäitajad olid viimase 3 aasta madalamad ja kokkuvõttes ka viimase 15 aasta madalamad.
Tõsiselt negatiivset mõju põtrade konditsiooni ja viljakusnäitajatele võis avaldada 2021. aasta rekordiliselt kuum ja sademetevaene suvi. Milline aga oli suvi sellel, 2022.aastal? Olukord süveneb ja ilmselt läheb ka hullemaks.
Viimases EJ nr. 4 Jüri Tõnissoni artiklis on põdrauurija Tuire Nygren osutanud, et alla 140- kilose lahangukaaluga lehmmullikatest ovuleeris ainult 40%, aga üle 160-kilostest 90%. Mullikaealised ovuleerisid hooajal ainult korra aga vanemad korduvalt.
Niisiis on populatsiooni tasakaalukas soolis- vanuseline kooseis ja põlvkondade rohkus üks tähtsamaid põtrade hoiumeetmed
Dominantsete pullide rohkus jooksuajal on koguni nii tähtis, et Mikael Wikström on seda rõhutanud kui põdralehmade mitmik-ovulatsioonide suurema esinemissageduse hormonaalset stiimulit.
Punahirv
KAUR minimaalne soovitus Eesti kohta oli 3 349 hirve. Jahindusnõukogud leppisid kokku 3 263 hirve küttimises, millest 82,56 % on meie saarte jahimeeste kohustus. Hiiumaal tuleb küttida 539 ja Saaremaal 2 155 is. Kõige suurem kohustus mandril on Viljandimaal 170 is ja järgnevad Pärnumaa 120 is ja Valgamaa 100 is. Kokkuleppe minimaalse hulga küttimiseks saavutasid 9 maakonda, kõikides teistes maakondades, kus hirve on väga vähe, võivad küttida kõik limiidi- ja struktuurivabalt.
Metssiga
Kaur minimaalne soovitus oli 14 000 is küttimine. Kokkulepped saavutati 12 maakonnas ja lepet ei saavutatud 3 maakonnas (Võrumaa, Saaremaa ja Põlvamaa), kuna jahimeeste hinnangul on soovitatud KAURi minimaalne limiit liiga suur, et sellist kohustust võtta. Kokkulepe küttida on 9 maakonna jahindusnõukogudes 9 079 isendit. Küll aga 5 maakonnas (Harjumaal, Järvamaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal) lepiti kokku alla KAUR minimaalse soovituse, mis võib tähendada, et KeA käskkirjaga nende maakondade kohustust tõstetakse KAUR minimaalse soovituse tasemele ja KeA käskkirja alusel jääb jahimeeste küttimiskohustuseks ikkagi 14 000 is , kuid mida tõenäoliselt ära ei lasta, kuna küttimiskohustuste määramine piirkondadele, kus siga ei ole, ei suurenda nende arvukust ega tekita küttimisvõimalust.
Metskits
KAUR minimaalne soovitus oli 24 450 is küttimine. Jahimeeste endi soov oli võrreldes eelmise aasta sooviga ainult 3,8% väiksem. Kokku saavutati konsensuslik kokkuleppe 14 maakonnas ja ainult Põlvamaal kokkulepet minimaalse kohustuse osas ei tehtud nagu eelmisel aastal kütitakse Põlvamaal nii palju kui võimalik .Eelmisel hooajal kütiti 1 292 is ja jahimeeste soov selleks aastaks oli 1069 is. Enamus maakondi (10) sõlmis kokkuleppe, mis oli KAUR min. soovitus või natuke üle selle (Läänemaa +5 is ja Lääne-Virumaa +98 is) , kuid 3 maakonda sõlmisid kokkuleppe alla KAUR min. soovituse. Pärnumaa sõlmis väiksema kohustuse, kuna RMK ei võtnud kohustuseks KAURi soovituslikku mahtu ja limiit lepiti kokku eraldi RMK 230 ja teised 2 600 is, seega kokku 2 830 is . Tartumaal lepiti kokku 1648 is küttimises, mis oli väiksem 252 is võrra KAUR soovitusest. Võrumaa jahindusnõukogu leppis kokku 1 108 is küttimises.
Kokku on lepitud 21 764 metskitse küttimises ja kui siia lisada Põlvamaa eelmise aasta küttimisnumber siis võiks loota, et jahimehed küttivad sellel hooajal ligilähedaselt 23 000 metskitse.
Olgu öeldud, et jahimehed on saanud üle ,,hirmust“, et kitse, mida nad arvavad ja arvamushinnangut annavad on metsas rohkem ja on tekkinud ka tahtmine rohkem küttida. Alates 2018 aastast tõusis metskitse küttimine oluliselt kõrgemale kui eelnevatel aastatel (olles enne 2009/2010 rasket talve veel 2007-2009 keskmine 17 500 is) ja saavutas 2019 aastal kõigi aegade rekord-küttimistaseme 31 032 is olles viimase 4 aasta keskmine küttimine 26 414 is.
Teemal EJS-i juhatuse trofeekomisjoni moodustamine tegi ettekande Ive Kuningas. Jahitrofeede asja paremaks ajamiseks on tulnud ettepanek, et moodustada juhatuse juurde vastav töögrupp.
Kuningas tutvustas, kuidas on asjad arenenud Saaremaal. Maakonnas oli olemas trofeede hindaja ja jahimeestel huvi oma trofee väärtust teada saada. Saare maakonnas toimus trofeede eelhindamine.
2017 tegi juhatus üldkoosolekule ettepaneku korjata medaliväärse trofee eest kohe ka EJS poolt kinnitatud trofeede hindamise tasu.
Üldkoosoleku otsus oli, et jahiselts tasub igal jahiaastal kütitud pulli ja soku eest 5.- eurot. Kogunenud raha eest saab iga medaliväärne trofee tunnistuse ja žetooni. Selts korraldab maakondliku trofeede näituse ja esitab kuldmedali väärsed trofeed vabariiklikule näitusele.
Kõik hindamistulemused ja pildid trofeedest on saarte JS kodulehel nähtavad ja jahiseltsid kasutavad kogunenud andmeid küttimiste analüüsimiseks.
Huvitav tulemus on see, et küttimine on selle tulemusena suurenenud.
Ive Kuningas esitas juhatusele ettepaneku trofee-töögrupi moodustamiseks koosseisus: Ive Kuningas, Tiit Rammul, Andres Lillemäe ja Anne Reitel.
Juhatus kinnitas ühehäälselt töögrupi koosseisu.
Järgmine teema oli jahilaskespordi arendamine.
Selle esitas Endrik Raun. Juhatuse liikme poolt tuli initsiatiiv panustada senisest enam ka EJS-i poolt jahilaskespordi arendamisse. Raun tutvustas juhatuse liikmetele
Eesti Jahimeeste Seltsi Arengusuundade 2021- 2025 punkti:
1.6 Jahilaskespordi propageerimine noorjahimeeste hulgas ja vastavasisulise koostöö suurendamine Eesti Jahispordi Liiduga, eesmärgiks üleüldise laskeoskuse tõstmine. Liikmesorganisatsioonid korraldavad üritusi ja võistlusi, mille eesmärk on äratada piirkondades noorte huvi jahilaskmise ja laskeosavuse tõstmise vastu.
Endrik Rauni ettepanek on see juhatuses üle rääkida, eesmärgiga koostöös EJSL-iga moodustada töörühm, kes välja töötaks kunagise „Kütiliini“ sarnase formaadi, et tuua jahiseltside noorjahimehi nii kuuli kui haavlilaskmise juurde ja panna nad omavahel mõõtu võtma. Jahilaskmine on kriitilises seisus, noori peale ei tule ja võistlusaktiivsus on kõvasti langenud ning ainuke kasvulava tuleks siin noorte jahimeeste hulgast.
Juhatuse liikmed arutasid teemat ja leidsid selle olevat asjakohase ja andsid oma nõusoleku asjaga edasi minna ja EJSL-iga töörühm moodustada.
Muude küsimuste all andis Raivo Aeg informatsiooni siseministeeriumis toimunud nõupidamisest, kus osales ka EJS-i esindus.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 26. oktoober. Järvamaa esindaja Arvi Luugi ettepanekul toimub koosolek Järvamaal.
EJS
