Juhtide infopäev toimus 19. november veebis ja selles osales 73 inimest.
Infopäeva modereerinud tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul oli päevast osavõtt hea, aga alati on oodatud rohkem. „Veebis toimuv infopäev annab võimalusi osalemiseks rohkematele inimestele kui kohapeal, kus ruum on piiratud. Omada ajakohast ja pädevat infot on jahimeestele oluline, et orienteeruda keerulistes oludes ja vastu võtta õigeid otsuseid,” lisas tegevjuht.
Päeva sissejuhatuses toimus programmi tutvustus. Samuti sai sõna Tartu Jahindusklubi (JK) tegevjuht Tõnu Peterson, kes tutvustas jahirahu programmi Tartus ja kutsus kõiki soovijaid osalema. Täpsemat infot saab nii Tartu JK kui EJS-i kodulehelt.
IT arendused ja andmeturve
EJS-i IT arenduste ülevaate tegi IT projektijuht Karri Urban. Ta tutvustas, kes on Jahises partnerid ja samuti jahikorraldaja moodulit, mis on hetkel katsetusel osades jahiseltsides.
EJS andmeturbest rääkis Taavi Möller, kes on EJS IT tehniline tugi. Ta tutvustas osalejatele nn köögipoolt ja seda, millega peab kodulehe puhul arvestama. Samuti seda, et mitte kõik kasutajad ei ole sõbralikud, vaid päris palju esineb süsteemidele ka rünnakuid.
Ülevaade seakatkust, koerte katkust ja põtradest
Ülevaade SAK-i hetkeseisust riigis tegi Helen Prommik PTA-st. Seakatk on taas lõuna poolt riiki sisenenud ja ettekandja tegi ülevaate, kust on leitud positiivse prooviga metssigu. Samuti tutvustas ta PTA poolt väljaantud käskkirja ja seda, et PTA käib nüüd peibutussöödakohti külastamas. Lisaks pani ta kõigile südamele, et need vastaksid nõuetele.
Põtradel tuvastatud nahakahjustused ja koerte katk, sellest kõneles Epp Moks LABRIS-sest. Seda nime kannab nüüd endine veterinaarlabor Tartus, kus muuhulgas ka SAK-i analüüse tehakse.
Mis on täpne põhjus ja mis haigus võiks põtradel olla, seda täpselt veel teada ei ole. Küll aga on Eestis eri paigus leitud seljal nahakahjustusega loomi. Paar proovi on toimetatud ka laborisse uurimiseks. Kui midagi täpsemalt välja selgitatakse, siis antakse sellest teada.
Koerte katku on leitud Saaremaalt surnud rebastelt. Moks rääkis, mis haigus see on ja kuidas käituda.
Küttimise ülevaade
Põdraküttimise vahekokkuvõte tegi ja hundi- ja ilvesejahist 2024 rääkis EJS-i juhatuse põdra töögrupi juht ja suurkiskjate koostöökogu liige Priit Vahtramäe. Põdra arvukus on vähenenud ja Vahtramäe kutsus ülesse vastutustundlikult küttima.
Tema soovitus oli, et tähtis pole, palju kütite, vaid palju metsa alles jääb. Samuti andis ta ülevaate viimasel suurkiskjate koostöökogul räägitust. Keskkonnaagentuuri poolt on tulemas ilvesejahi avamise ettepanek.
Ulukid teel ja uus projekt
Ülevaate metslooma õnnetustest maanteedel tegi Urmas Salmu, EJS-i projektijuht. Samuti rääkis ta koostööst Häirekeskusega seoses ulukireflektoritega.
Uue teema tõi sisse EJS-i projektijuht Peeter Hussar. See oli Lääne-Niiluse viiruse proovide kogumine varestelt, mis on koostööprojekt EJS-i ja maaülikooli vahel. Jahimeeste ülesanne on teadlased kindlustada proovidega, mis eeldab vareste küttimist.
Relvaseaduse uuendamisest
Relvaseaduse tervikteksti uuendamisest rääkis Endrik Raun, EJS-i juhatuse liige. Ta tutvustas, mis teemad kavatsetakse läbi käia ja kutsus liikmeid selles ettevõtmises osalema ja oma ettepanekud saatma. Liikmete listi on saadetud vastav materjal, kus on ka ankeet ettepanekute jaoks.
Droonide kasutamisest
Droonide kasutamisest jahinduses rääkis tegevjuht Tõnis Korts. Tema sõnul arutas juhatus seda aasta tagasi ja tegi ülesandeks uurida, kuidas on teistes riikides sellega lood. EJS-i büroo pöördus andmete saamiseks peakorteri FACE poole Brüsselis. FACE kogus liikmetelt infot ja saadud materjali tutvustas tegevjuht osalejatele.
Järgmine infopäev toimub juba 2025. aastal.
