Eestis algas mitmeaastane haneliste heidutamise uuring

Eestis algas mitmeaastane haneliste heidutamise uuring

278
Suur-laukhaned. Foto: Tõnu Talvi

Keskkonnaameti tellitud uuringu eesmärk on saada teaduslikku teavet selle kohta, millised haneliste heidutamise viisid on Eesti tingimustes kõige tõhusamad. Edaspidi saab tõenduspõhiste teadmiste toel teha otsuseid, kuidas hoida ära suuri kahjusid põllumajandusele ning suunata hanelisi looduslikele toitumisaladele.

Mitmeaastane uuring põhineb uuringukavale, mille koostamisel on arvestatud ka välisriikide uuringuid, tegevuskavasid ja haneliste heidutamise kogemusi. „Paljud uurijad on rõhutanud, et kuna ka kõige efektiivsemad heidutusviisid ei vähenda lindude arvukust uuritud aladel täielikult ja igaveseks, siis on kõige tõhusam kombineerida eri heidutusviise ja kasutada neid vaheldumisi,“ sõnas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Rändlindude kahjustuste vältimiseks soovitab Keskkonnaamet põllumeestel kasutada erisuguseid visuaalseid või helilisi peletusvahendeid – näiteks peegleid, tuulerattaid, lehvivaid linte, õhupalle, erinevaid helitekitajaid, aga ka põlluserva või keskele viidud sõidukeid, hernetonte jms. Iga hektari põllumaa kohta tuleb paigutada vähemalt 4 peletusvahendit.

Põllule saabunud rändlinde on mõistlik peletada regulaarselt, nii on peletamine kõige tõhusam. „Põllul toituvad linnud pelgavad läheduses liikuvat inimest. Loomulikult tuleb lindude heidutamisel kogu rändeperioodi jooksul olla järjekindel ja võimalusel varieerida eri heidutusviise, peletite asukohti ja heidutamise aega,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Uuringu käigus võib Harjumaal Ida-Harju jahipiirkonnas Pirita ja Jägala jõe vahel selgelt piiritletud alal ja kokku lepitud meetoditel hanelisi ka letaalselt heidutada nende põllumeeste põldudel, kellega on vastavad kokkulepped sõlmitud. Nimetatud alal tohib 2. maist kuni 16. maini uuringu käigus surmata kokku kuni 150 hanelist – rabahane, suur-laukhane, kanada laglet või valgepõsk-laglet.

Tõnu Talvi sõnul räägitakse üha enam sellest, et hanedega seonduvaid konflikte ei ole kasvavate populatsioonide tingimuses võimalik muul moel lahendada kui populatsiooni arvukuse kontrollimise teel. „See peaks aga toimuma rahvusvahelises koostöös. Uuringutes rõhutatakse, et haneliste letaalset heidutust ei tohiks lubada ega rakendada kergekäeliselt – osad ühiskonna huvirühmad on selle vastu, kui pole selget tõestust, et see on hädavajalik ja ohutu. Samas on oluline arvestada, et traditsiooniline sügisene hanejaht aitab samuti haneliste inimpelglikkust säilitada ja nende arvukust ohjata, kuid see võimalus on seni jäetud paljuski kasutamata,“ möönis ta.

Haneliste heidutamise uuring algab esimesel aastal väiksemas mahus. Uuringu kavaga saab tutvuda siin.

Rändlindude tegevuse tõttu kahju saanud põllumehel on võimalus kahjudest teavitada Keskkonnaametit ning saada kahjude eest hüvitist. Keskkonnaamet hüvitab rändlindude põllukultuuridele tehtud kahjud looduskaitseseaduse järgi, makstes ühele kahjusaajale ühes kalendriaastas hüvitist kuni 3200 eurot. Rohkem teavet ja taotluste vormid looma- ja linnukahjude hüvitamiseks leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Taustaks

2021. aastal peatas Tallinna Halduskohus kevadise haneliste heidutusjahi. Kohus põhjendas, et seni pole piisavalt teadusandmeid, mis kinnitaksid sellise heidutusviisi tõhusust. Selle lünga täitmiseks telliski Keskkonnaamet mitmeaastase võrdlusuuringu, mis eeldab eri osapoolte, nende seas põllumeeste ja ornitoloogide toetust.