GALERII: Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek 2022

GALERII: Eesti Jahimeeste Seltsi volinike koosolek 2022

609

2022. aasta EJS volinike koosolek toimus 15. juunil Kose kultuurikeskuses. 212 volinikust osales või oli esindatud 168.

Jahisarved mängisid mitu korda „Tulge kokku“ ja „Jahi algust“. Koosoleku avas EJS President Margus Puust. Tervitussõnad ütles läbi mõistukõne Merle Pussak, Kose vallavolikogu esimees.

Valiti häälte lugejad Heimar Lepiksoo, Mait Tint, Oliver Peets ja Orvet Holst. Seejärel valiti mandaatkomisjon koosseisus esimees Mati Kepp, Mati Kivistik ja Tõnu Peterson. Koosoleku protokollijaks valiti Lea Truska ja juhatajaks Toomas Kõuhkna.

Koosoleku juhataja tutvustas volinikele päevakorda ja koosoleku ajakava. Päevakorras olid järgmised küsimused:

  • EJS-i tunnustusavalduste üleandmine,
  • EJS-i presidendi Margus Puusti ülevaade juhatuse tööst,
  • EJS 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine ja 2022. a audiitori määramine,
  • a. eelarve ja 2023. a. EJS-i liikmemaksu kinnitamine ning põhikirja muutmine,
  • EJS juhatuse uute liikmete valimine.
  • Muud küsimuste ja informatsiooni vahetamise all oli kaks teemat: ülevaade EJS-i liikmete abist Ukrainale ja põdra küttimine 2022/23 jahiaastal.

Jagati auhindu

Koosoleku juhataja andis sõna EJS-i presidendile Margus Puustile. Esimesena kuulutas Margus välja aasta teo auhinna, mille said kaks projekti. Jahise maakorralduse mooduli ühine väljaarendamine ning rakendamine“ ja „hirvepeibutajate edukas esinemine Euroopa meistrivõistlustel 3. oktoobril Ungaris“.

Jahise maakorraldaja mooduli väljaarendamine ideest teostuseni on väga hea näide EJS-i kui organisatsiooni ühistööst ja võimekusest. See on andnud väga hea signaali ühistöö efektiivsusest ja jõust. Oli probleem ja kitsaskoht, tuli ettepanek see lahendada ühise töö ja vahendite ühendamisega.

See tegu andis väga hea signaali jahimeeste ühisest tegevusest ja selle võimekusest katusorganisatsioonis nii riigile, jahindusseltsidele kui ka teistele institutsioonidele, samuti ühiskonnale. Selle ühise töö vili võimaldas ja võimaldab jahiseltsidel minimaalsete kuludega saavutada maksimaalne tulemus ‒ pikendada kasutusõiguse lubasid. Teol on ka materiaalne mõõde: kokku on hoitud Eesti jahinduses mitusada tuhat eurot. Tegu on suurem kui me hetkel hinnata oskame ja väärib aasta teo tunnustust. Kogu teo nimel ja kõigi osalejate nimel võtsid jahimehe kujukese vastu Tallinna ja Tartu koordinaatorid Karri Urban ja Tõnu Peterson. Tänud kõigile jahimeestele ja seltsidele, kes üheskoos selle tulemuse nimel tööd tegid!

Aasta teo sai ka hirvepeibutajate edukas esinemine Euroopa meistrivõistlustel 3. oktoobril Ungaris. Innar Uus saavutas Euroopa meistri tiitli ja võistkondlukilt toodi koju kolmas koht.  Tegu tuli üllatusena nii Eestis kui ka Euroopa tasandil. See tubli võit tõi Eesti Euroopa kõrge jahikultuuriga riikide kaardile ja lisas positiivset imagot mitte ainult Eesti jahimeestele, vaid ka Eestile. Tubli teo taga on veelgi tublim töö ja see väärib aasta teoga tunnustamist. Kogu võistkonna nimel võttis auhinna vastu Andres Maripuu. Õnnitlused ja tänu kõigile, kes tegid selle teo võimalikuks. 

EJS-i tunnustusavalduse Kobras said: Mati Viilup, Heino Moor, Mait Paasik, Kaspar Roht, Henrik Prehing, Tõnis Teidla, Rein Kriisk, Rain Salk, Alar Süda, Karmo Eesmäe, Urmas Välba, Eino Valma, Eiko Õim, Tarmo Roots, Olev Viht, Rein Tomingas, Ants Sibul, Lauri Väli, Tiit Rammul, Kalle Vaher, Taivo Spitsõn, Tõnu Rüütel, Valdo Hermann, Tarmo Meus, Orvet Holst, Heino Kasesalu, Veljo Jalak, Sulev Heinaru, Jaak Neerut, Andrus Henga.

Metsis omistati juhatuse liikmetele: Margus Puustile, Priit Piilmannile ja Toomas Kõuhknale. Ilvese said Madis Liiväär, Karri Urban, Jaan Bikker, Maido Paat, Hillar Lõppe, Marko Vinni, Asko Osula, Mati Kepp, Margus Ulp, Aigar Jürjens, Erich Valksaar, Kristo Lipp, Enn Mahoni, Ülo Reimo, Martin Hein, Tõnu Peterson, Arvi Laanejõe ning Kuldar Purge.

 

Ülevaade juhatuse tööst

Edasi tegi Margus Puust ülevaate juhatuse tööst 2021. selle ettekandega saab tutvuda siin.

Järgmise punktina kandis tegevjuht ette EJS-i 2021. a. majandusaasta aruande. Aruandega oli võimalik tutvuda kahe nädala jooksul enne volinike koosolekut ja esitada küsimusi. Kohapeal küsimusi volinikel ei olnud ja aruanne kinnitati. Edasi määrasid volinikud 2022. aastaks  audiitori. Selleks sai Aare Olander audiitoribüroost Grow Audit OÜ.

Edasi arutati 2022. aasta eelarvet. Seda tutvustas tegevjuht. Nagu ka majandusaasta aruandega oli võimalik sellega eelnevalt tutvuda ja küsimusi esitada. Esitatud küsimused ja vastused nendele olid kättesaadavad kõigile volinikele koos materjalidega. Peale seda võtsid volinikud juhatuse poolt esitatud eelarve vastu.

2023. aastast EJS-i liikmemaksu kinnitamise teemal andis koosoleku juhataja sõna juhatuse liikmele Jaak Volmerile, kes tegi põhjendatud ettepaneku liikmemaksu tõstmiseks 5 euro võrra. Volmeri sõnul on see muuhulgas ka seltsi julgeoleku küsimus, et pidada vastu muutuva aja ootamatutele tingimustele. Volinikud kinnitasid liikmemaksu suurendamise 5 euro võrra alates 2023. aastast. See tõus ei puuduta jooksvat aastat

Järgmine küsimus oli EJS põhikirja muutmine. Koosoleku juhataja selgitas järgmist:

EJS-i põhikiri sätestab:

9.2 Juhatus koosneb juhatuse esimehest (presidendist) ja teistest juhatuse liikmetest. Juhatusse kuulub kokku kolm (3) kuni kakskümmend (20) liiget.

Juhatuse poolne ettepanek on muuta põhikirja punkti ja asendada kakskümmend sõnaga kakskümmend viis. Uus sõnastus:

9.2 Juhatus koosneb juhatuse esimehest (presidendist) ja teistest juhatuse liikmetest. Juhatusse kuulub kokku kolm (3) kuni kakskümmend viis (25) liiget.

Põhjendus: praegu kuulub juhatusse 20 liiget. Meil aga on kolm maakonda, kes pole juhatuses esindatud. Nendest maakondadest on kirjalikult esitatud kandidaadid, kes osalevad juhatuste koosolekutel. Samuti on Pärnumaa JL juhatus soovinud oma kandidaati juhatusse. Senine Pärnumaa esindaja Jaanus Põldmaa jätkab põllumajandustootjate esindajana. Ta kuulub ETKL-I ja on EPKK nõukogu liige. Põhikirjas piirmäära 20 tõstmine 25-ni teeb selle võimalikuks.

Küsisime meie juristi käest, kas see on korrektne ja vastavuses õigusaktidega, kui ühel ja samal koosolekul alguses muudetakse MTÜ põhikirja ja peale selle otsustamist valitakse uuest maksimumarvust tulenevalt juurde 3-4 liiget. Ehk siis samal koosolekul. Juristi kinnitusel on selline tegevus korrektne ja vastavuses õigusaktidega.

Koosoleku juhataja pani ettepaaneku hääletamisele.

Vastavalt EJS-i põhikirjale punkt 8.17 volikogu otsuse vastuvõtmiseks on vaja üle 2/3 koosolekul osalenud volinike poolthäält, kui otsustatakse:

8.17.1. Seltsi põhikirja muutmist, täiendamist või uue põhikirja vastuvõtmist;

Volinikud kinnitasid muudatuse.

Valiti uued juhatuse liikmed

Järgmise punktina arutati EJS-i juhatusse uute liikmete valimist. Koosoleku juhataja andis sõna Margus Puustile. President palus kandidaate ennast tutvustada. Neid oli neli.

Andres Onemar – esitati Hiiumaa Jahimeeste Seltsi poolt. Andres on jahimees juba 40 aastat. Alustas jahimehena Hiiumaal Putkaste metskonna metsaülemana. Kuulub praegu Hiiumaa Jahiseltsi Laasi jahtkonda olles jahtkonna vanem ja ka Hiiumaa Jahiseltsi juhatuse esimees. On ka varem kuulunud EJS-i juhatusse, kuid pidi loobuma oma ametiseisundi tõttu. On töötanud nii RMK kui Keskkonnaameti juhina, aga ikka leidnud aega metsa ja jahindusega tegelemiseks ning jahis käinud kõik need 40 aastat.

Aigar Jürjens – esitati Jõgevamaa kuue jahiseltsi poolt. Jahimees alates 2000. aastast. Aigar on Põltsamaa Jahiseltsis alates 2001. aastast, 15 aastat Põltsamaa Jahiseltsi juhatuses ja aseesimees ning Kalana jahtkonna vanem. Alates 2008. aastast alustas oma Öbiku kinnistule Põltsamaa Jahiseltsile lasketiiru rajamist valmis 2009 a lõpuks. Ta on Jõgevamaa jahindusnõukogu liige Talupidajate Liidu pool ning EJS-i juhatuse IT komisjoni liige. Lisaks on jahimees kolmandat põlve, põllumees ja laskeinstruktor.

Tiit Rammul – esitati Põlva Jahiseltsi (PJS) poolt. Tiit hakkas jahis käima aastal 1986. a, olles 12 aastane, ametlikult jahitunnistuse sai aastal 1992. Aastast 1999 on olnud Põlgaste jahtkonna esimees. Põlva jahiseltsi juhatuses olnud aastatel 2006– 009 ja uuesti aastast 2013 kuni tänaseni. PJS-i juhatuse esimees 2019 aastast. Jahinduses kõige südamelähedasem teema on trofeed ning ta on ka trofee hindamise ekspert.

Tarmo Lehiste – esitati Pärnumaa Jahimeeste Liidu ja 8 jahiseltsi poolt. On isa kõrvalt jahil käinud nii kaua kui ennast mäletab. Ta on jahimees alates aastast 1988. Ülikooli eriala valis jahindusest lähtuvalt, lõpetas EPMÜ metsandusteaduskonna, diplomitöö tegi Pärnu Jahindusklubist. On Pärnumaa Jahimeeste Liidu Kaisma jahiseltsi liige ja kuulub ka seltsi juhatusse. Kodus on tal isa eestvedamisel kogu aeg peetud Eesti hagijat ja lisaks suurulukijahile hinnatud väga ka jänese- ja rebasejahti. Ka praegu on meil vennaga järjekordne hagijas Prints, kes meie jahiseltsis seda jahiviisi aus aitab hoida.

Hindab ja toetab väga Eesti omanäolist kogukondlikku jahikorraldust, mis tagab igaühele võimaluse lemmiktegevuseks ja on väikeste maakohtade meestele üks väheseid alles jäänud ühistegevuse vorme. Selline ühine koostoimetamine on väga oluline mitte ainult jahinduse seisukohalt, aga ka väga paljudest teistest aspektidest lähtuvalt, kas või näiteks vaimse tervise mõttes, millele praegusel ajal väga palju tähelepanu pööratakse. Oma kodukoha patrioodina hoiab seal toimimas põllumajandusettevõtet ja kuulub ka põllumeeste esindajana Pärnumaa Jahindusnõukokku. Aastate jooksul on tal õnnestunud korduvalt käia jahil väljaspool Eestit, tutvuda erinevate maade jahikultuuridega ning jahiulukitega. Kuna Tarmo kodukohas tegutseb Eesti üks tuntumaid taksidermiste Janno Lang, on saanud temalt hea hariduse jahitrofeede väärindamise osas. Teine suur kirg jahi kõrval on Tarmo jaoks sport, kus on aastaid tegutsenud erinevates rollides Eesti jalgpallimaastikul.

Büroo oli eelnevalt võtnud kõigilt kandidaatidelt kirjaliku nõusoleku. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku hääletada nimekirjana ja volinikud toetasid ettepanekud ja valisid ühehäälselt juhatusse uued liikmed.

Muud küsimused

Muude küsimuste all tutvustas tegevjuht abi Ukrainale ja tegi kokkuvõtte abist ja laekunud vahendite kasutamisest.

Pikema ettekande põdra küttimisest 2022/23 jahiaastal tegi volinik ja juhatuse liige Priit Vahtramäe. Tema ettekande jutuga saab tutvuda siin. Põdra küttimissoove ja arvukust näeb siit.

Galeriiga saab tutvuda siin.

JAGA