Peaassamblee avati 25. aprillil ametliku tseremooniaga Kataris Dohas. Fookusteemaks oli vahendamine – kontseptsioon, mis kõlab sügavalt nii jahimeestele kui looduse hooldajatele ning poliitika, maakorralduse ja avaliku dialoogi vahendajate seas.
Kultuuripärandist ja diplomaatilistest traditsioonidest läbi imbunud piirkonna südames toimuv peaassamblee tõi kokku CIC-i liikmed enam kui 80 riigist, sealhulgas riigidelegatsioonide juhid, looduskaitse-eksperdid, noortejuhid, ajakirjanikud ja poliitikakujundajad.
Eestit esindab CIC-is Eesti Jahimeeste Selts. Meie delegatsiooni juhtis president Margus Puust. Lisaks osalesid tegevjuht Tõnis Korts ja Artemise klubi liige Triin Roostfeldt.
Diplomaatia algab kohalikul tasandil
Assamblee avas CIC-i Katari delegatsiooni juht šeik Fahad bin Abdulrahman Al Thani, kes tervitas osalejaid üleskutsega “teha koostööd dialoogis ja partnerluses”.
CIC-i president dr Philipp Harmer rõhutas organisatsiooni pühendumust konsensuse loomisele kogukondade, valitsuste ja looduskaitsevaldkonnas osalejate vahel.
Assamblee avas Katari keskkonna- ja kliimamuutuste minister dr Abdullah bin Abdulaziz bin Turki Al Subaie.
Paneeldiskussioon: diplomaatiline suhtlemine, kui arvamused on erinevad
Müncheni Julgeolekukonverentsi Sihtasutuse president suursaadik dr Wolfgang Friedrich Ischinger ja kõrgemad poliitilised esindajad uurisid, kuidas diplomaatia põhimõtted looduskaitses rakenduvad.
Arutelus tunnistati säästva kasutamise üha suurenevat polariseerumist ja rõhutati jahimeeste rolli konstruktiivsete vahendajatena. Samuti osales diskussioonis Katari keskkonna- ja kliimamuutuste minister dr Abdullah bin Abdulaziz bin Turki Al Subaie, kes rääkis Katari tulevase kaasamise strateegiast.
Poliitiline propageerimine praktikas
Ühendkuningriigi ülemkoja liige lord Benjamin Mancroft pidas sisuka ettekande säästva jahipidamise ees seisvatest poliitilistest väljakutsetest. Temaga liitusid paneelis Charlie Jacoby (Fieldsports Channel) ja Ed Swales (Hunting Kind), kes rõhutasid, kuidas meedia ja poliitika eestkõnelejad peavad ennetavalt ümber kujundama avalikkuse arusaama looduskaitsest kasutamise kaudu.
Sellele järgnes sessioon, mis viis dialoogi globaalsest sfäärist kohalikku sfääri ja rõhutas Chambordi rolli diplomaatia edendamisel jahipidamise kaudu.
Keskkonna- ja poliitikahääled
Põhiettekandjad, Ungari avaliku diplomaatia riigisekretär dr Zoltán Kovács ja riikliku julgeoleku ekspert Ivan Calabuig-Williams, uurisid jahipidamise ja maakasutuspoliitika keskkonna- ja geopoliitilisi mõõtmeid.
Nende sõnum oli selge: kliima ebastabiilsuse ajastul tuleb jahimehi tunnustada eesliini vahendajatena nii ökoloogilisel kui ka poliitilisel areenil.
Sidusrühmade paneel: konfliktist koostööni
Tristan Breijeri modereeritud tulevikku suunatud sessioonil toimus paneel teemal “Jahipidamise tuleviku vahendamine”. Teemat arutasid omavahel Euroopa Maaomanike Organisatsiooni peasekretär Jürgen Tack, Natlinki tegevjuht Carl von Eckermann, Taani Jahiühingu esindaja Niels Søndergaard ja Daily Mail ajakirjandik Sue Reid.
Arutelud keskendusid sellele, kuidas sidusrühmade kaasamine ja läbipaistvus on võtmetähtsusega, et tagada üldsuse usaldus ning poliitika järjepidevus säästva jahipidamise vastu.
Noored tegevuses
Pärastlõuna lõppes noorte grupi sessiooniga, kus selle president Krzysztof Kowalewski ja asepresident Alexandros Karabalis tutvustasid ülemaailmsete uuringute ja säästva kasutamise alase avalikkuse teavitamise tulemusi. Järgmise põlvkonna looduskaitsejuhid pole mitte ainult informeeritud, vaid juhivad vestlust.
Peaassamblee teine päev
Teise päeva hommik oli pühendatud pistrikujahile – UNESCO tunnustatud vaimsele kultuuripärandile ja mõjuvale näitele kultuuripõhises säilitamises.
Pärastlõunal kogunesid CIC-i liikmed peaassambleele, mis tõi kokku valitsused, riiklikud ühendused ja üksikisikud, et hääletada CIC-i edasiste suundade üle, võtta vastu resolutsioone ja kiita heaks peamised prioriteedid.
Päeva jooksul uuriti, kuidas pistrikujaht ühendab kogukondi, ökosüsteeme ja traditsioone üle mandrite. Tänapäeval ei esinda pistrikujaht, mis pärineb iidsest jahipidamise vormist, mitte ainult elavat pärandit, vaid ka diplomaatiat tegevuses – seistes silmitsi paljude samade väljakutsetega nagu jahipidamine, et edastada oma kaitseväärtust avalikkusele.
Pistrikujaht kui sild maailmade vahel
Hommik algas dr Antje Katrin Bednareki sõnavõtuga, millele järgnes Rahvusvahelise Pistriku Assotsiatsiooni (IAF) presidendi Mark Uptoni sõnavõtt.
„Pistrikupüük õpetab meile, kuidas elada koos loodusega, mitte sellest eraldi. Lõhestunud maailmas pakub see järjepidevust, austust ja jagatud vastutust,“ ütles Upton, meenutades, kuidas IAF ja CIC tegid rohkem kui kümme aastat tagasi koostööd, et tagada pistrikupüügi tunnustus UNESCO poolt.
Tema märkusi kordasid Katari keskkonna- ja kliimamuutuste ministeeriumi eluslooduse arendamise direktor Yousuf Ibrahim Al Hamar ning Emiraatide pistrikuklubi esindaja Majed Ali Al Mansoori. Mõlemad rõhutasid Pärsia lahe ülemaailmset juhtpositsiooni pistrikutega jahi säilitamisel ja selle kasutamisel avalikkuse kaasamisel liikide ja elupaikade kaitsesse.
Sessiooni tipphetk oli uuendatud vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine CIC-i ja Emiraatide Pistriku Klubi vahel, mis kaardistas kursi tihedamaks koostööks piirkondade ja sektorite vahel.
Traditsioonide integreerimine looduskaitsepoliitikasse
Dr Francis Buneri (CIC rakendusteaduste osakond) ja dr Dominik Fischeri (Euroopa Linnuveterinaaride Assotsiatsioon) ettekanded näitasid, kuidas pistrikupüüdjad, teadlased ja veterinaararstid teevad koostööd.
Nii näiteks tehakse koostööd saakloomade liikide säilitamiseks, lindude tervise jälgimisel ja zoonootiliste riskidega tegelemisel – asetades pistrikupüügi laiemasse “One Health” ja bioloogilise mitmekesisuse raamistikku.
Paneeldiskussioon, mida modereeris dr Bednarek ja kus osalesid Upton, Fischer, Buner ja Daniela Fanzoj, kajastas hommikuseid teemasid. Nad arutlesid omavahel mitmeid teemasid, alates kultuurilisest vastupidavusest kuni hariduse ja käsitöö rollini traditsioonide säilitamisel.
Paneel kutsus üles tegema tihedamat koostööd jahi- ja pistrikukogukondade vahel, et töötada ühiste väljakutsete nimel ja väärarusaamade vastu.
„Pistrikutega jaht ei ole ainult pärand – see on inimeste ja looduse vahelise harmoonia elav väljendus,“ märkis dr Bednarek. „Tänases Dohas on see muutunud dialoogi ja diplomaatia platvormiks,“ lisas ta.
Sessioon lõppes Al-Gannas Katari Seltsi elava pistrikudemonstratsiooniga, mis pakkus delegaatidele vahetut pilku oskustele ja väärtustele, mida järgmisele põlvkonnale edasi antakse.
CIC-i peaassamblee: strateegiline suund ja ülemaailmne kaasamine
Pärastlõunal kogunesid CIC-i liikmed kinnisele istungile, et vaadata üle edusammud ja määrata organisatsiooni edasine kurss. Osakondade ja töörühmade presidendid andsid aru 2024. aasta saavutustest ja tõid välja oma 2025. aasta prioriteedid.
CIC-i laekur David Plaz ning audiitorid Natalia van Endert Mensdorff-Pouilly ja Alexander Stärker esitasid finantsaruandeid. CIC-i liige ja nõunik Wilfried Pabst koos poliitikaametniku Stephan Wünderlichi ja CIC-i kommunikatsiooni- ja avalike suhete direktori Tristan Breijeriga jagasid värskendust Global Wildlife Foundationi (Club 200) asutamisest, nende senistest reklaami ja meedia jõupingutustest, samuti rühmade ambitsioonidest CIC-i tulevikku viia.
Liikmed võtsid vastu kaks olulist resolutsiooni:
- Looduslikel liikidel põhineva majanduse edendamine, et toetada ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse raamistiku 5. ja 9. eesmärki.
- CIC-i pühendumuse kinnitamine pistrikutega jahile kui looduskaitse, hariduse ja kultuuridiplomaatia vahendile.
Samuti kiitsid nad heaks CICi uue seisukoha rahvusvahelise jahipidamise kohta, mille koostas Saksamaa delegatsioon.
Eelkõige hääletasid liikmed CIC-i põhikirja ajakohastamise poolt, et võimaldada CIC-iga ühineda piirkondlikel omavalitsustel (nt provintsid ja piirkonnad) ja eraettevõtetel. Seda ajaloolist sammu tähistas teade, et Kanada Alberta provintsist on saanud esimene ühinev piirkondlik valitsus.
Alberta metsa- ja parkide minister Todd Loewen pöördus assamblee poole, tänades liikmeid usalduse eest. Alberta eluslooduse direktor Matt Besko andis ülevaate provintsi looduskaitse- ja jahipoliitikast.
Auhinna tseremoonia
Päev lõppes CIC-i auhinnatseremooniaga, millega austatakse liikmeid, kes on olnud asutuses juba 25 või 50 aastat. Prestiižne François Edmond-Blanci auhind anti De Hoge Veluwe rahvuspargile (Holland).
Tunnustusdiplomeid anti:
- NAPHA looduskaitsekoolile musta ninasarviku hooldusprogrammi eest (Namiibia),
- Bakony-Vadi jahipiirkonnale kabehirvede majandamise programmi eest (Ungari).
Noorte arvamuse auhind anti Anastasiia Matvienkole tema uurimistöö eest, mis käsitles inimeste ja metsloomade konflikti Kesk-Ukrainas keset sõda ja jahipiiranguid. Samuti anti välja CIC-i fotoauhind, mille teemaks oli pistrikupüük.
CIC-i president dr Philipp Harmer lõpetas ametlikult 71. peaassamblee, tänades võõrustajariiki, Katari rahvuslikku delegatsiooni ja kõiki osalejaid kultuuri edendamise eest ülemaailmses looduskaitsedialoogis vahendamise kaudu, mille näiteks on pistrikutega jaht.
