Jahiaasta astub ühte sammu loodusega. Veebruariga lõppes eelnev ja märtsiga algas uus jahiaasta.
Eestis ei lange jahiaasta kokku kalendriaastaga. Selline korraldus lähtub looduslikest protsessidest. Kevadel algab enamikel ulukitel aeg, kui tuleb hoolitseda järelkasvu eest. Tegeletakse noore põlvkonna ilmale toomisega ja selle kasvatamisega. Sel perioodil jahti ei peeta.
Jahiaasta alguses tehakse kokkuvõtteid möödunud hooaja küttimistulemustest ja esitatakse vajalikud vaatlusandmed ja muu statistika. Nii näiteks saadetakse hiljemalt 20. märtsiks Keskkonnaagentuurile jahistatistilise aruanne. Möödunud jahiaasta küttimisstatistikat analüüsib Keskkonnaagentuur ja suve hakul antakse välja „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus“. Selle põhjal lepivad maakondlikud jahindusnõukogud kokku sõraliste küttimismahud.
Kahjuks on seakatk Eestis eelmise aasta teisest poolest hakanud taas aktiivselt levima. Sellest tulenevalt tuleb alates 1. märtsist jätkuvalt küttida metssigu, mis koos võõrliikide, kähriku ja mingiga on aastaringselt kütitav uluk. Kuni 15. aprillini kestab koprajaht ning alates 15. aprillist võib küttida hallhüljest. Suvine jahihooaeg saab alguse 1. juunil sokujahiga. Ajujaht suurulukitele algab sügisel ning alates 1. oktoobrist võib jahti pidada koertega. Jahikalendri leiab EJS-i kodulehelt.
Jooksva aasta on Eesti Jahimeeste Seltsi juhatus nimetanud põdra-aastaks.
