Algas karu, kopra, rebase, metskurvitsa, kormorani ja kaelustuvi jaht

Algas karu, kopra, rebase, metskurvitsa, kormorani ja kaelustuvi jaht

333
Karu arvukus ja levik on üldist tõusutrendi väljendanud juba viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. 2020. ja 2021. aastal oli pruunkaru tekitatud kahjustuste hulk mesindusele suurim kui kunagi varem teadaolevalt. Foto: Siim Õunapi rajakaamera.

1. augustiga algas jahieeskirjade järgi jahipidamine karule, koprale, rebasele, metskurvitsale, kormoranile ja kaelustuvile.

Karujaht kestab 31. oktoobrini. Riik on lubanud sellel hooajal küttida Eestis kokku 90 karu. Kuna karu on loodusdirektiivi kolmanda lisa liik, siis tema küttimine on lubatud erilubadega kahjustuskohtades ja kahjustuste vältimiseks. Karu arvukus ja levik on üldist tõusutrendi väljendanud juba viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. 2020. ja 2021. aastal oli pruunkaru tekitatud kahjustuste hulk mesindusele suurim kui kunagi varem teadaolevalt.

Jaht koprale kestab sõltub jahipidamisviisidest 15. märtsini või 15. aprillini. Jaht jahikoeraga koprale on lubatud alates 1. oktoobrist kuni jahiaasta lõpuni.

Rebasele võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga 1. augustist 31. märtsini, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni

Metskurvitsa- ja kormoranijaht kestab 30. novembrini.

Kaelustuvile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini.

Eelmisel jahiaastal kütiti 85 pruunkaru, 933 kaelustuvi, 3158 metskurvitsat, 5991 kobrast ja 701 kormorani.