2022. aasta saabus muudatustega Eestis kohatud linnuliikide nimestikus

2022. aasta saabus muudatustega Eestis kohatud linnuliikide nimestikus

156
Foto: Robert Bennett/Flickr

Eestis kohatud linnuliikide nimestikus toimus 1. jaanuaril oluline muudatus.

Kui seni võttis linnuharulduste komisjon (HK) Eestis linnuliikide nimekirja koostamisel aluseks Euroopa Harulduskomisjonide Liidu Taksonoomiakomisjoni (AERC TAC) ettepanekud, siis alates 1. jaanuarist 2022 otsustas HK üle minna IOC-süsteemile (worldbirdnames.org). IOC-süsteem on maailmas lindude puhul üks enimkasutatuid, AERC TAC-i pakutu aga ei vasta enam tänapäevastele molekulaarbioloogilistele teadmistele.

IOC-süsteemi järgi on 1. jaanuari 2022 seisuga Eestis kohatud 398 linnuliiki, mis on varasema AERC TAC-i nimestikuga võrreldes kolm liiki rohkem. Erinevused tulenevad peamiselt asjaolust, et IOC loeb mitmeid varasemaid alamliike (näiteks tundra-rabahane, mustvarest, punasaba-kõnnuõgijat, mongoolia kõnnuõgijat, idahänilast, lõuna-urvalindu) omaette liikideks. Kuid Eesti linnuliikide nimestikust ei leia enam lõuna-hallõgijat ega atlantise tormilindu. Uute teadmiste valguses on lõuna-hallõgija Eestis kohatud alamliik stepi-hallõgija taas hallõgija alamliik, atlantise tormilind on aga jaotatud mitmeks liigiks ja Eestis vaadeldud ainsat isendit ei ole enam võimalik liigini määrata.

Lisaks muutus ka liikide, sugukondade ja seltside järjestus ning nii mõnegi liigi leiab nüüd uuest sugukonnast ja seltsist. Eesti linnuliikide uue nimestikuga saab tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel. IOC-süsteemile üleminemisega seotud uuendused viiakse sisse ka Eesti elurikkust koondavasse eElurikkuse andmebaasi.

Eesti Linnuharulduste Komisjon moodustati Eesti Ornitoloogiaühingu juurde 1977. aastal. Komisjoni põhiülesandeks on sõltumatult kontrollida ja hinnata teateid haruldaste lindude kohta ning pidada Eestis kindlaks tehtud linnuliikide ja -alamliikide nimestikku.