Võimas optiline sihik, kas Eesti jahimehele vajalik abivahend?

Võimas optiline sihik, kas Eesti jahimehele vajalik abivahend?

6161
Foto: Flickr

Maksu- ja tolliametil on hiljuti ette tulnud mitu juhtumit, kus jahimehed on tellinud internetist optilisi sihikuid, aga unustanud, et nende Eestisse toomiseks on vaja litsentsi.

Accelerista küsis jahinduse asjatundjatelt, kas võimas optiline sihik on Eestis jahti pidades üldse vajalik ning kes peaks kütte teavitama tellimise riskidest?

Maksu- ja Tolliameti Tolliosakonna juhtivspetsialisti Piret Tinkuse sõnul kuuluvad võimsad, rohkem kui 9-kordse suurendusega optilised sihikud oma näitajate poolest sõjaliste kaupade nimekirja.

Internetist posti teel tellimiseks või muul moel Eestisse toimetamiseks või riigist välja viimiseks on sellistele sihikutele vaja strateegilise kauba komisjonist taodeldud sisse- või väljaveo litsentsi.

„Enne kui asute välismaalt ning eriti väljaspoolt Euroopa Liitu midagi tellima, uurige, kas tegemist võib olla asjaga, mille suhtes kehtivad keelud või piirangud,“ hoiatab Piret Tinkus.

Jahimehed ei pruugi piirangust teada

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts on MTA teatest hämmelduses, sest jahimeeste jaoks on ülim seadus relvaseadus, kust aga optiliste sihikute piirangute kohta sõnagi ei leia. Ehkki litsentsi nõue on kehtinud aastaid, pole EJS selle teemaga varasemalt pidanud tegelema:

“Oleme lähtunud jahirelvade osas relvasedusest, mis on ülim dokument meile. Noorjahimeeste ettevalmistus, kõik koolitused, relvaeksamid politseis käivad selle seaduse järgi. Kui tegemist on mingisuguse muu määrusega, siis peaksid ametnikud vaatama, kas sellised piirangud on ikka vajalikud.”

MTA esindaja Piret Tinkuse sõnul ongi selle teema puhul määravaks teguriks teadmatus. Olenemata sellest, et kütt ei pruugi isegi rikkumisest teadlik olla, ei saa MTA jätta reageerimata:

„Optilisi sihikuid on tellinud näiteks jahimehed, kes juhinduvad oma tegemistes relvaseadusest. Kuna optilise sihiku kohta ei ole seal sõnagi ja neid sihikuid on võimalik Eestis kauplustest soetada ilma loata, siis sealt see eksimine tulebki,“ selgitab Tinkus.

Tõnis Korts on seisukohal, et sellised küsimused ei saa käia läbi kohtupraktika vaid läbi teavitamise.

Kümned tuhanded jahimehed ei saagi teada kõiki peeneid nüansse.

“3-12×56 optilised sihikud on populaarsed juba aastaid, need kindlustavad objekti tabamise ja jahiohutuse. Kuna sihtgrupp – jahimehi on meil 15 000, lisaks sportlased, kes õhkrelvadel sihikuid kasutavad- on väga suur, on selle puhul oluline, et eelnev teavitustöö tehkse õigusakti väljaandja poolt. See info tuleks viia õppeprogrammidesse, relvaomanike koolitustesse jne.”

Eestist ostes pole probleemi

Jahimees Raimo Kummer, populaarse blogi Kütijutud autor tõdeb, et kasutab optilist sihikut igapäevaselt oma vintraudsel, aga pole kunagi kokku puutunud probleemiga selle tellimisel.

“Mul on praegu 4,5-12-kordse suurendusega sihik mida kasutan tihti rebase- ja metskitsejahil. Olen selle Eestist ostnud. Plaan on see suurema vastu vahetada ning osta ka uus lainurk. Ma saan need mugavalt Eestis netipoest tellida.”

Kummer leiab, et 9-kordne optiline suurendus ei ole liiga palju Eestis kasutamiseks, isegi kuni 24-kordse suurendusga optika on jahimehe jaoks täiesti normaalne. “See tagab jahi kvaliteedi, täpsemalt, lasu kvaliteedi. Õige jahimees kontrollib oma optikaid regulaarselt, ma ise käin aastas paar-kolm korda tiirus laskmas, et olla kindel, sihik peab.”

“Eesti jahimehed on eetilised, salaküttimist on järjest vähem ning hea varustus on auasi. Kui keegi tõesti tellib Hiinast Ali Babast või laseb sõbral tuua Ameerikast odavalt “enda tarbeks”, siis ta peabki vahele jääma. Lollus ei käi jahipidamisega kokku.”

Võimas optika on eestis kasutu

Loodushariduse edendaja Val Rajasaar, kes on rohkem tuntust kogunud vereta jahi propageerijana on ka kauaaegne jahimees ning käib ka “päris” jahil, enamasti seltskondlikul ühisjahil ja eelistatult ajajana. Ta leiab, et ülivõimsa optilise sihiku jaoks Eesti looduslikes ja jahioludes pole meie küttidel väga vajadust.

“Ma ei ole kordagi lasknud optilise sihikuga jahirelvast, aga tean läbi loodusfotograafia optikast ning olen kuulnud küttidelt reaalses jahisituatsioonis kommentaare.

Mulle tundub, et suurema suurendusega optiline sihik vintpüssil on Eesti oludes vajalik ainult siis, kui peetakse hiilimis- või varitsusjahti ehk üksikjahti, kus on vaja kaugemalt saakloomale pihta saada.

Ajujahil on distantsid lühikesed, kui uluk satub tulema liiga lähedalt, siis võimsa optika vaateväli piirab külgsuunas nägemist ning raske on ette ennustada, kas uluk liigub järgmisel hetkel näiteks mõne oksa tagant läbi, mis lööks kuuli tasakaalust välja või muudaks selle suunda.

Rajasaar tuletab meelde tõsiasja, et mida “pikem” optika, seda suurem on viga: “Kuhu see kuul siis täpselt läheb? Sa võid binokli või teleskoobi panna peale, aga ega kuul ei lähe selle järgi. Tuul, mõni ettejääv kõrs (võimsa optika puhul jäävad kuuli teele ettejäävad kõrred ebatervaks ja neid ei näegi: vintpüssi kuul on väga tundlik kasvõi heinakõrt puudutades), kõik see mõjutab kuuli teekonda.

Mida kaugemalt lased, seda suurem on võimalik viga. Mõistlik kütt palju üle 100 meetri vintpüssiga ja 30-50 meetri sileraudsega (ajujahi kütiliinis) laskma ei hakka. Kummalgi juhul pole loomale nii lähedal olles võimsa suurendusega optikast kasu. Üksikjahis võib vintrelva ja optilise sihikuga olla kogenud kütil laskekaugus täpseks lasuks ka 200-250 meetrit, aga siis on aega sättida, arvutada ja mõelda; suurendus on siis 4-6 korda.”

Kuna jahindus on üks kõige rohkem reguleeritud valdkondi, ühtekokku vähemalt tosina seaduse kaudu ning kütid moodustavad Eesti ühe suurema vabatahtlike kogukonna, siis võib juhtuda, et optiliste sihikute soetamisel otsivad nooremad kütid suuri numbreid ja väikest hinda.

Nii tehaksegi sisuliselt mõttetu ost. Odavad sihikud ei pruugi ka korralikult relval püsida, st. lasu põrutus võib nad paigast välja ajada, ükskõik kui hästi nad pole ka tiirus välja rihitud. Tasub usaldada kvaliteetseid seadmeid, mis on suurenduse ja valgusjõu ning relvale kinnituse osas usaldusväärsed. Sihiku valikust ei tohi tekkida vigu jahil.

“Jahipidamine on erakordselt peen töö. Kütiliinile ei lasta kedagi, kes pole lasketiirust igal aastal enne sügisese ühisjahi hooaega läbi käinud ja sooritanud nõutud tasemel suuruluki laskekatse. Enne head lasketiiru tulemust tuleb olla ajaja või täita muid ülesandeid ühisjahil.” võtab Rajasaar teema kokku.

Loe lähemalt SIIT.


  • Relvaseadusega on keelatud ka öösihiku kasutus tsiviilkäibes ning jahimeestel ega sportlastel pole lubatud öösihikud üle piiri tuua ega tellida.
  • Strateegilise kaubaga seotud rikkumisi on 2017. aasta algusest kuni käesoleva aasta veebruarini olnud 15, neist 7 on seotud optiliste sihikutega.
  • Enne mistahes kauba tellimist tuleks teha endale selgeks asjakohane õiguslik raamistik. Kõigis praktilistes küsimustes, mis puudutavad kaupade üle piiri liikumist, saab nõu küsida kirjutades aadressil tolliinfo@emta.ee, sh info saamiseks selle kohta, kas kaup võib vajada sisse- või väljaveo eriluba.
  • Strateegilistele kaupadele kehtivate keeldude ja piirangutega saab lähemalt tutvuda MTA lehel.

Allikas: MTA, Accelerista