Viljakasvatajad: saatke need Itaalia linnukütid meie põldudele!

Viljakasvatajad: saatke need Itaalia linnukütid meie põldudele!

1026
Foto: Flickr

Linnukaitsjad on kaks nädalat teinud kõva lärmi hanede küttimise üle. Põllumehed on aga jahimeestele tänulikud, sest rändel olevad haned söövad ära kõik rohelise, mille kätte saavad.

Ekstreemse sügise tõttu on tänavu tavalisest hoopis vähem külvatud talivilja, vahendab Maaleht. Hanede ja laglede suured karjad hävitavad aga sedagi vähest, mis maha sai.

”Laglede, hanede, kiivitajate, sookurgede ja luikede arv on viimaste aastatega kasvanud nii suureks, et nende tegevust võiks võrrelda rändtirtsude parvega. Andres Oopkaup

“Kui linde ei kütitaks, ei suudaks me mingil juhul säilitada talikultuure ega kevadel mulda pandud seemneid,” ütleb põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu esimees, viljakasvataja Olav Kreen. Ta nõuab, et linnujahi aruteludel maksaks ka põllumeeste sõna.

Linnud nagu rändtirtsude parv

“Haned-lagled õgivad talirapsi,” ütleb Järvamaa põllumees Teet Kallakmaa. Tema 46hektarine põld on laiguti ära söödud ja osa taimi välja kitkutud. “Nädal aega mässasin lindudega – panin hernehirmutised välja, paugutasin, patrullisin põllul. Nagu see sügis veel liiga lihtne oleks!”

“Sain külvata 60 hektarit talirapsi, mis edukalt kasvama hakkas ja vihmaperioodi üle elas. Praegune olukord on väga nukker – haned on selle täiesti … pannud,” on nördinud Andres Oopkaup, kes kasvatab vilja Harjumaal. “Tundub, et laglede, hanede, kiivitajate, sookurgede ja luikede arv on viimaste aastatega kasvanud nii suureks, et nende tegevust võiks võrrelda rändtirtsude parvega.”

Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks selgitab, et küttimisnormid tulevad liikide seisundist. Kui populatsiooni seisund muutub, muudetakse ka jahireegleid neid karmistades või lihtsustades. Kui populatsioon on heas seisus või kasvab, kütitakse üldistel põhimõtetel; kui langustrendis, piiratakse küttimist või lõpetatakse see.

Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito selgitab, et üldreeglina peatuvad lagled Lääne-Eestis, haned mujal. Viimastel kümnenditel on lindude tavapäraste toitumispaikade – looduslike rohumaade – hulk kahanenud. See on suunanud linde üha enam teraviljapõldudele ja tekitanud konflikti põllumeestega.

Loe edasi Maalehest.