VIDEO! Rahnoja jahiselts lõpetas pidulikult põdrajahihooaja

VIDEO! Rahnoja jahiselts lõpetas pidulikult põdrajahihooaja

1096
Rahnoja põdrajahihooaja lõpetamine. Fotod: EJS

15. detsembril peeti Rahnoja jahiseltsi hooaja viimast põdrajahti ja koguneti Pärnumaa aasta külla Jõesuule uude rahvamajja, et hooaeg pidulikult lõpetada.

Hooaja lõpupeol olid Rahnoja jahiseltsil kindlad kokad, kes õhtusöögiks valmistasid ülimaitseva roa metsseapõrsast. Õhtu avas ja kokkuvõtted tegi seltsi aseesimees Aadi Saar. Esimees Priit Pärna viibis hetkel riigist ära. Aseesimehe sõnul läks seltsil aasta igati korda.

Vaata selle kohta videot siit:

EJSi poolt osales hooaja lõpetamisel tegevjuht Tõnis Korts. EJSi tegevjuht rääkis jahinduse päevakajalistel teemadel. Ta tegi lühiülevaate möödunud aasta tegemistest EJSis ja kiitis koostööd maaomanikega ümarlauas. Samas väljendas ta muret aasta lõpupoole juhtunud jahiõnnetuste üle. Just sellepärast kinnitas seltsi juhatus järgmise aasta teemaks „jahiohutuse aasta“. Samas kiitis Korts Rahoja jahiseltsi, kes jahilaskmisele ja ümberkäimisele jahirelvaga teistest rohkem tähelepanu pöörab.

Sel hooajal oli Rahnojal vaja miinimum mahus küttida 29, kütiti 32, nendest viis pulli kütiti varitsusjahist. Varitsusjahist on lubatud küttida alates 5 harust. Kogu küttimismahu puhul jälgiti küttimisstruktuuri. Põdrajahihooajal ei olnud seltsil ainsatki laskepraaki, st et metsa ei jäänud ühtegi haavatud looma. Suures osas on see tänu kohustuslikule lisalaskmisele, mida tehti lasketiirus 3 kuu jooksul enne põdrajahi algust. Iga jahimees pidi sooritama oma relvast kümme lasku, muidu põdrajahile kütiks ei pääsenud. Seltsi Tooba lasketiirus korraldati EJSi kokkutuleku laskmisvõistlused. Samuti toimusid tiirus Tori valla laskevõistlused ja Eesti reservohvitseride laskevõistlused.

Rahnoja jahiseltsil on 54 liiget. Seltsi liikmeks ei ole lihtne saada, peab olema kas liikme järeltulija või maaomanik. Esimene aasta ollakse liikmekandidaat ja käiakse „kaikaga“. Neile määratakse oma juhendaja, kes uue liikme välja koolitab. Jahijuhatajal on õigus määrata liikmekandidaat kütiks ka esimese aasta jahtidel. Seda juhul kui dokumendid on korras ja eelnevad 10 lasku jahilasketiirus sooritatud.

Aadi Saare sõnul sai tema hea koolituse Udo Millerilt, kes enne teda seltsi esimees oli. „Udo on konkreetne mees, ta suutis alati otsustada“ ütles Saar. „Ükskõik kas see on õigesti või valesti, aga täna teeme nii, tavatses Udo alati öelda,“ lisas ta. „Jahil on vaja, et kindel sõna loeks, mingit kauplemist ei tohiks olla,“ täiendas Aadi Saar.

Jahimaad on seltsil 16 100 ha ja põdrale sobivat ala 7500 ha. Lisaks on 3500 ha Soomaa rahvuspark. Selts peab veel metskitsejahti kuni 20. detsembrini. Seejärel austatakse jahirahu, mis kuulutatakse välja 21. detsembril Võrus.