VIDEO & GALERII! Konverentsil tõdeti, et seakatk näitab esimesi taandumismärke (uuendatud)

VIDEO & GALERII! Konverentsil tõdeti, et seakatk näitab esimesi taandumismärke (uuendatud)

779
Erinevad huvgrupid said Euroopa tasandil esimest korda kokku, et arutada tauditõrje tõhustamist. Fotod: EJS


30. jaanuaril kohtusid Saksamaal Dortmundis teadurid, jahimehed poliitikud jt huvigrupid, et arutleda sigade Aafrika katku (SAK) tõrje tõhustamise ja jahimeeste rolli olulisuse üle. Suurimaks võiduks tauditõrjes lisaks koostööle on see, et Tšehhi on olnud efektiivse tauditõrje tulemusena pea aasta taudivaba.

„Hea meel on tõdeda, et Tšehhis pole seakatkujuhtumeid olnud juba peaaegu aasta (alates 2018. aasta aprillist ‒ toim), mis on hea näide, et sellega on võimalik võidelda,“ selgitas Euroopa Komisjoni toidu- ja tervishoiu ekspert Vytenis Andriukaitis. Ta rõhutas, et seakatk on meile tõsine väljakutse ning on oluline, et iga jahimees oleks teadlik kuidas see levib. „Jahimehed on unikaalsel kohal, et sellesse võitlusesse panustada ning neil on tauditõrjes äärmiselt oluline roll,“ lisas ta. Vyteniuse videokõnet saab vaadata SIIT:

Saksamaa suurima jahimessi “Jagd und Hund” raames korraldatud kõrgetasemelisel konverentsil „Euroopa jahimeeste ettevalmistamine sigade Aafrika katku tõrjeks“ osalesid teadurid ning eksperdid Euroopa Komisjonist, Euroopa toiduohutusametist (EFSA), maailma loomatervishoiu organisatsioonist OIE, Euroopa talupidajate liidust, seakasvatusest ja riiklikest jahindusorganisatsioonidest. Eksperdid rõhutasid, et SAK on täna üks olulisemaid murekohti Euroopas ning on ainult aja küsimus, mil see laiemat kandepinda kinnitab, mistõttu on oluline teha koostööd ja võtta kasutusele ennetavad abinõud.

Euroopa jahindusorganisatsiooni FACE president Torbjörn Larsson rõhutas, et jahimeeste kohustus on taudilevikut piirata. „Me oleme metsas silmad ja kõrvad ning näeme esimestena katku muutusi,“ rõhutas ta. Larsson tõdes, et konverents on suur edasiminek tauditõrje protsessis. „Jahimeeste seas on eksperte, kel on kogemusi ning kes oskavad igal tasandil kaasa rääkida, millega ametnikud peaksid otsuste tegemisel arvestama,“ tõdes Larsson.

Tšehhi jahimeeste seltsi esindaja Milos Jezek tõi välja, et Tšehhi positiivne katkutõrje kogemus peitub osapoolte operatiivses koostöös. 2017. aasta juulis alustati Ida-Tšehhis Zlini ümbruse tarastamist, mis oli 50 000 ha pikk. Alates 2018. aasta aprillist uusi taudijuhtumeid pole tuvastatud.  SAKi tõrje meetodid kavandasid Tšehhis nii riigiametnikud kui kohalikud huvigrupid, sh jahimehed. „Küttimismahu suurendamine, tsoonialadeks jaotamine ning veterinaaride rümpade hävitamise süsteem mängisid edukas tauditõrjes olulist rolli,“ selgitas Jezek. Kuigi katku pole tuvastatud juba peaaegu aasta, kogutakse proovimaterjale ning uuritakse katku viroloogiat edasi. 

EUROOPAS ULATUB KATKUGA NAKATUNUD PIIRKOND JUBA ÜLE 300 000 KM2.

Videosõnumi edastas samuti Saksa toidu- ja põllumajandusministeeriumist Julia Klöckner, kes selgitas, et SAK on väga suur oht ka meie majandusele, eriti suurte seakasvatusettevõtetele. Ta rõhutas, et sellised haigused nagu SAK ei tunne riigipiire ning jahimehed on seetõttu ka mõistnud piiriülese koostöö vajadust ja tauditõrje meetmete teadlikkuse tõstmist.  Vaata videotervitus SIIT (saksa keeles):

 

Ebakindlust seakatku tõrjeks ehitatud tarade suhtes väljendas Saksa jahiseltsi DJV president Hartwig Fischer. Tänaseks on tarad ehitanud Belgia, Taani ja Tšehhi, viimane neist eduka tulemusena. „Kuna metssead ei tunne riigipiire ning riikide maastiku jm olud on erinevad, siis see ei ole kõige efektiivsem viis taudi tõrjuda,“ selgitas Fischer.

„Siiani on seakatku tõrjumiseks kulutatud Euroopas juba üle 5 miljoni euro ning kui see nii pea hääbumise märke nii pea ei näita, võib see tõusta kuni 8 biljoni euroni,“ tõi välja Euroopa Liidu veterinaar ja toiduohutuse Leedu atašee Žilvinas Ilevičius.

„Seakatk on nagu sõjalaev ‒ see on äärmiselt keeruline viirushaigus,“ tõdes Saksa Friedrich-Loeffleri instituudi teadur Sandra Blome. Aastate jooksul on palju ressurssi kulutatud vaktsiini välja töötamiseks, ent on tõdetud, et üldvaktsiiin ei tööta SAKi puhul ning muutused viiruses on väga aeglased. „Lihtsat vaktsiini pole olemas, kuna SAKi viroloogia on nii keeruline,“ tõdes ta.

Konverentsil osalenud eksperdid olid ühel meelel, et SAKiga võitlemiseks on huvigruppide vahel vaja usaldust ja koostööd teha. Samuti soovitati plaanida pikaajalise strateegia plaani ning harida jahimehi küttimist bioohutuse reeglite järgi.

Pikemat kokkuvõtet saab lugeda SIIT.