Veelinnujaht saab toimuda ainult seadust ja jahinduse head tava järgides

Veelinnujaht saab toimuda ainult seadust ja jahinduse head tava järgides

760
Foto: Flickr

Kuna veelinnujahi hooaeg veel kestab, tuletab Keskkonnainspektsioon jahimeestele ja jahikorraldajatele meelde, et jahipidamisel tuleb järgida nii õigusaktidest tulenevaid nõudeid kui ka jahipidamise head tava.

Keskkonnainspektsioon jätkab oma plaanipärast järelevalvet ja kontrollib ka inimestelt tulevaid kaebusi.

Tänavuste kontrollkäikude põhjal võib öelda, et võrreldes varasemate aastatega on olukord veelinnujahil paranenud ning jaht toimub reeglina jahipidamise nõudeid arvestades. Kui varasemalt on olnud juhtumeid, et linde on kütitud hulgaliselt ja jäetud osa neist loodusesse vedelema, siis tänavu ei ole selliseid juhtumeid tuvastatud. Samuti võib positiivse muutusena märkida, et jahivarjete juures on prügikotid, kuhu kogutakse tühjad padrunikestad ja muud jäätmed.

Veelinnujaht puudutab eelkõige merega piirnevaid maakondi ja neis maakondades on Keskkonnainspektsioon augustis-septembris viinud läbi 28 kontrollkäiku ning tuvastanud kolm jahieeskirja nõuete rikkumist: Pärnumaal pidas üks kohalik jahimees jahti aegunud jahitunnistusega, ühel itaallasel oli poolautomaatse relva salves lubatust rohkem padruneid ning Harjumaal oli pardikütt Jägala jõe valel kaldal, kus tema jahiseltsil ei ole õigust jahti pidada. Itaallasest jahimeest on karistatud kiirmenetluse korras 400 eurose trahviga ja trahv on ka tasutud.

Veelinnujahil tekkivad probleemid on seotud pigem maaomanike ja kogukonna huvidega mittearvestamisega.

„Jahiturismi korral on oluline roll nii maaomanikel, kelle maa peal jahti peetakse aga ka kohalikel  jahikorraldajatel, kes peavad välisriigi jahimeestele meie seadusi selgitama ja kohapeal jälgima, et neid nõudeid täidetakse. Samuti tuleks maaomanikel ja jahikorraldajatel oma kogukonnaga kokku leppida, mis mahus ja kus jaht toimub. Seega on linnujahi reguleerimise võimalused ka oma kohaliku kogukonna käes,“ märkis Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna juhataja Uno Luht

„Jahipidamine on oma kindlate tavade ja traditsioonidega ühiskondlikult tunnustatud tegevus, mis paraku pole kõigile ühtmoodi meelepärane ja mõistetav, ent Keskkonnainspektsioon ei saa jahipidamist keelata ega muuta nende inimeste suhtumist, kes jahipidamist ei poolda,“ lisas Luht.

Keskkonnainspektsioon teeb jätkuvalt jahijärelevalvet ja seda kõigi jahiliikide osas, kuid igal ajahetkel ja iga jahimehe kõrval ei saa inspektor seista. Sellepärast on oluline, et linnujahi reeglite rikkumistest või nende kahtlustest antakse teada valvetelefonile 1313. Võimaluse korral tuleks nähtu või kuuldu jäädvustada, et seda saaks hiljem asitõendina kasutada.

Kõik rikkumisteated ei ole kinnitust leidnud, näiteks on põllumeeste paigaldatud linnupeletite pauke peetud salaküttimiseks või on jahimees nii osavalt õppinud linnuhäälitsusi imiteerima, et seda on peetud elektrooniliseks peibutusvahendiks, kuid kahtlustest tuleks ikkagi teatada.

Peibutusvahendi kasutamine ei ole Eestis keelatud, kuid kasutada tohib ainult mehaanilisi peibutusvahendeid (viled, pasunad, suuga hääle tegemine).

Jahieeskirja järgi kehtib partlastele, laugule, kajakatele ja tikutajale jahihooaeg 20. augustist 31. oktoobrini, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi- ja Pihkva järvel kestab pardijaht 30. novembrini. Hanesid ja laglesid võib küttida alates 20. septembrist kuni 30. novembrini.