Vahtramäe: Oli väga hea jahihooaeg

Vahtramäe: Oli väga hea jahihooaeg

801
Priit Vahtramäe. Foto: EJS

„Lõppenud jahihooaeg oli jahimehele väga hea, küttisime kõigi aastate rekordarvu põtru. Hoolimata sellest on loomi metsas palju ja jahimees praegu küll ei näe, et mõni meie populatsioon väga kehvas seisus oleks,” ütleb Viljandi Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe.

Jahipidamise seisukohalt oli väga hea talv. Lumi tuli maha juba novembri lõpus, just tänu sellele said paljud küttimislimiidid täis. Lumeta saab ka jahti pidada, kuid valge maaga on see lihtsam – mida vähem looma häirid, seda vähem ta ringi liigub. Talv oli ka päris pikk ning pääses ka kohtadesse, kuhu muidu ei saa, vahendab Maaelu.

Meie kasuks mängis ka raske sügis, põllumeestel jäi koristamata palju hernest ja uba. Loomad koondusid nendesse põldudesse, see oli neile toitumis- ja ellujäämisvõimalus.

Alates 2013. aastast, kui muutus jahiseadus, on jahimeeste õlgadele pandud nii küttimiskohustus, loomade loendamine, küttimislimiidi määramine kui ka kahjustuste kinnimaksmine. Oleme viie viimase aastaga küttinud rohkem loomi kui eelneva seitsme aastaga kokku. Näiteks põtra küttisime möödunud hooajal 7383 ja see on kõigi aastate rekord. Võrdluseks – 10 aastat tagasi lasti põtru hooajal 4133. Ikkagi on meil palju loomi. Seda on silmaga näha, sest metsloomaga kohtumine ei ole väga haruldane – neid on tihti näha kogunemas põldudele või metsaserva või kohtutakse nendega liikluses.

Ühegi looma arvukuse tõstmine või langetamine ei saa toimuda ühe aastaga – see võtab viis aastat aega. Oleme viis aastat põtra küttinud ja arv on seal, kus võiks olla. Teadlaste arvates, kui on kolm põtra 1000 hektari elupaiga kohta – siis ei ole teda liiga vähe ega palju ja ta teeb suhteliselt vähe kahju metsale. See eesmärk on saavutatud.

Kitsede küttimiseesmärk oli lõppenud hooajal 15 592. Ka kitsesid on meil kindlasti rohkem, kui me neid loendame. Eks nendegi hulga saab viie aastaga paika.

Üldiselt oleme aga kogu Euroopas unikaalsed – meil on metsades loomi ja saame nendele jahti pidada igal aastal.

Linnarahvas kaldub aina enam taimetoitluse poole ja loomade tapmist peavad paljud andestamatuks kuriteoks. Kuivõrd tunnetate seda suhtumist jahimehena?

See on valus teema. Jah, meid on nimetatud mõrtsukateks ja isegi on arvamusi, et jahipidamine tuleks üldse ära keelata. Aga mõtleme, mis saab siis, kui me näiteks viis aastat ühtegi looma ei küti? Sõna otseses mõttes igalt poolt hakkab süsteem kärisema. Põdrad söövad ära noored metsad, loomad hävitavad põllud, haigused levivad … Jahimehed on praegu teinud ära tohutu töö metssigade küttimisel. Sellest tööst on kasu tervele ühiskonnale.

Me oleme justkui unustanud, kuidas inimkond alguse sai. See oli ju nii, et inimene hakkas jahti pidama ja kala püüdma. See oli meile ellujäämisvõimalus, mille oleme praeguseks unustanud. Samas ei maksa arvata, et nüüd, kui saame kõike osta poest, tuleks jaht lõpetada. Mõtleme nende kohtade peale, kus pole poode ja kus ei saa kõike poest. Ka tänapäeval on jahipidamine oluline elatusvahend, jahi käigus saadakse kvaliteetne liha, mis tarbitakse viimseni ära. Jaht on sissetulek ja tegevusala, rääkimata sellest, et ainuke võimalus reguleerida loomade arvukust, mida muidu hakkaks loodus tegema haigustega.

Arvatakse, et jahipidamine on justkui puue, mis on jahimeestele kaasa antud ja mida ei saa ravida. Nii ongi, väga paljud jahimehed on sellega tegelenud põlvest põlve. Arvan, et iga jahimehe abikaasa teab, et kui sa meest ei lase laupäeval metsa jahile, siis on ta terve nädala pahur. Nii ongi. Ma ise ootan ka hooajal laupäevasid, et saaks metsa. Telefoni lülitan välja ja pühendun oma hobile, mis, tõsi küll, on juba muutunud vaat et tööks. Metsaskäimine on suurepärane vahend ennast laadida, et jaksaks nädal otsa teha igapäevatööd.

Loe lähemalt Maaelust.