Ulukikahjustused metsas on tõsine probleem

Ulukikahjustused metsas on tõsine probleem

832
Põdra tekitatud kahjustused metsas. Foto: EJS


Pea iga metsaomanik on Eestis kokku puutunud ulukikahjustustega metsas. Pole ka ime, sest käesoleval aastal elab Keskkonnaameti andmetel Eesti metsades ligikaudu 11 000 põtra, 120-130 000 metskitse (kelle arvukus järjest kasvab) ja 3300 punahirve (peamiselt küll saartel, mandril on neid alla tuhande isendi).

Iga täiskasvanud põder sööb iga päev 20-30 kilo puude ja põõsaste võrseid, lehti, okkaid ja koort, suvel lisaks rohttaimi. Puuliikidest sobivad mitmed lehtpuud (haab, pajud, kased, pihlakas jt), samuti mänd ja kuusk. Mändidel sööb põder nii okkaid-võrseid kui ka koort, kuusel koort. Kuusevõrseid põder tavaliselt ei söö.

Metsakitsel on suvel toiduks põhiliselt rohttaimed, talvel süüakse lehtpuude võrseid ja koort. Metsakultuurides kahjustatakse siis rohkem võrsete söömisega noori kuuski. Meelsamini valiti toiduks hästi kasvanud seemikuid.

Punahirvede toiduks on rohttaimed, alusmetsapõõsad, aga samuti ka lehtpuude võrsed ja koor (haab, kõvad lehtpuud). Peamiselt kevadperioodil koorivad punahirved kuuskede tüvesid. Kahjustus algab sageli juba maapinna lähedalt, koor veetakse lahti nii kõrgele, kui hirv ulatub. Punahirvede poolt tekitatud metsakahjustused kipuvad olema suuremad kui põdra puhul.

Mida teha?

Just sügis on õige aeg, kui tuleb mõelda ka võimalike ulukikahjustuste ennetamisele. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui määritavad vahendid. Tõrjevahendid tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiva olema veel vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised.

Üks lihtne võte on veel istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid.

Loe lähemalt Metsaühistu kodulehelt.