Ühine pöördumine linnujahi alguse puhul

Ühine pöördumine linnujahi alguse puhul

2407
Foto 2008. a ajakirjast Eesti Jahimees (9/2008). Fotol Peeter Hussar linnujahil.

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Eesti Jahimeeste Seltsi üleskutse seoses veelinnujahi algusega

Eelmisel veelinnujahi hooajal toimunud ebameeldivate vahejuhtumite tõttu kutsuvad Eesti Ornitoloogiaühing ja Eesti Jahimeeste Selts jahimehi üles säästlikule, seadusi ja tavasid austavale jahipidamisele alanud veelinnujahi hooajal.

Selleks peame oluliseks meenutada järgmist:

  • Küti alati säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust. Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa;
  • Jahimees kütib just niipalju linde kui temal ja ta jahikaaslastel vaja ja kõik mis kütib, kasutab ära;
  • Korrektne jahimees ei lase mitte mingil juhul ulukit kaugemalt kui vahemaa, millelt on tagatud kindel tabamus;
  • Pliihaavlite kasutamine veelinnujahil on keelatud, sest mürgine plii kujutab ohtu nii inimese tervisele kui ka keskkonnale laiemalt;
  • Kutsume jahiturismi korraldajaid ja jahiloa väljastajaid üles välisturistidele veenvalt ja üksikasjalikult selgitama Eestis veelinnujahil kehtivaid reegleid (paljud veelinnuliigid on kaitse all, elektroonilised peibutusvahendid on keelatud jne) ja jälgima nende täitmist;
  • Valgepõsk-laglele peetakse jahti kahjustuskohtades (oras, värske külv või muu), mitte rannas või kõrrepõllul, kus lagle kahjustusi ei tekita, samuti ei kütita laglet aladel, mis on liigi kaitseks piiritletud (suur osa linnualasid);
  • Hallhane kohalik asurkond on väike ja languses; et vältida kohalike lindude laskmist, soovitame hallhane jahti alustada hiljem, näiteks oktoobrist.

Elamusterohket ja säästvat veelinnujahi hooaega soovides

Andres Kalamees (Eesti Ornitoloogiaühingu direktor)

Tõnis Korts (Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht