Trofeede seisukorra hindamine ehk kas oleme põdrale liiga teinud?

Trofeede seisukorra hindamine ehk kas oleme põdrale liiga teinud?

783
Foto: EJS

Järjekordne trofeede hindamise hooaeg on möödas. Selle hooaja „saak“ on muljetavaldav, eriti metskitse ja punahirve osas. Sündis väga palju tipptulemusi. Lõplikud hinded saab öelda siis, kui rahvusvaheline komisjon need Põltsamaal 13. ja 14. aprillil üle hindab. Meie metsade au ja uhkuse – põdra – suhtes on aga mure. On märke ja kahtlusi, et küttimissurve on olnud liiga suur ning oleme põtra üle küttinud.

Seniste hindamistulemuste põhjal võib öelda, et metssea trofeede arv oli praktiliselt olematu. Väga vähe oli ka kiskjate koljusid, see-eest aga kobrast oli kütitud hulganisti. Ka uustulnuk šaakal oli juba väga rohkelt esindatud.


Kaks aastat tagasi hinnati 184 medaliväärset põdrasarve, ent seekord oli neid 116,47% vähem. Kuldmedalile hinnati 6, hõbemedalile 18 ja pronksmedalile 92 trofeed. Kõigis kategoorias oli hinnatavaid trofeesid pea poole vähem.

Pullide osas oli selgelt näha populatsiooni noorenemist. Mis viitab sellele, et kuskil on midagi viltu minemas. Eesti Jahimeeste Selts on pidevalt rõhutanud, et trofeede hindamine ja hindamistulemuste analüüsimine on üks võimalik tagasiside selle kohta, kas meie jahinduslikud toimetamised on korras või mitte. Loomulikult saame tervikpildi siis, kui analüüsime ka teisi näitajaid nagu: kaal, vanus, liiklusavariid, kisklussurve jms. Vaatamata sellele on trofeede hindamine piisava kaaluga indikaator, et probleemi tõstatada ning esimesi järeldusi teha. Trofeeasjandus ei ole ainult jahisaaduste võrdlemine vaid olulise tähtsusega teaduslik materjal.

Valiklaskmine on äärmiselt oluline

Valikuta küttimine on lihtsalt küttimine. Ilma eesmärgita küttimist võib vaadelda kui hukkamist. Seevastu aga eesmärgistatud valiklaskmine on kaasaegne jahipidamine. Nii suurte küttimismahtude puhul ei ole ulukitel võimalik piisavalt vanaks kasvada, et olla osa põhikarjast ning valikust ei tule midagi välja. See viib asjaoluni, kus vanemad pullid ei jõua parimasse paaritusikka ja noored astuvad asemele. Selline poliitika on näiteks viinud meie põhjanaabrid nii kaugele, et põdrale koostatakse kaitsekorralduskava. Populatsiooni liigne noorenemine on kaasa toonud vasikate ettenähtust poole väiksema kaalu. Millest võib järeldada, et suur osa nendest talve üle ei ela või nad langevad hõlpsasti kiskjate saagiks.

Sellel jahihooajal tuleb hoolega jälgida, mida põdra ohjamisega teeme ‒ seda enam, et põdral on kisklussurve metssea kadumise tõttu osaliselt suurenenud. Väga mitme maakonna sügisese põdrajahi tagasisidest selgus, et vaadeldud põdralehmadest olid väga paljud vasikateta. Üheks põhjuseks võib olla kliimamuutus, kuid kiskjate mõju ei saa ka alahinnata. Jahinduses tehtud vigu parandatakse aastatega, kui üldse.

Seega tuleb põdra ohjamisel olla äärmiselt ettevaatlik. Küttimismahtude määramisel ei saa lähtuda  sellest, palju küttida soovime. Arvestada tuleb sellega, mis sinna pärast küttimist peaks alles jääma. Ära tuleb unustada enesepetlik arusaam, et: „küll naabri juurest tuleb juurde“. Oleme jahiseltsidena suuruluki ressursi peremehed ja riik on usaldanud meile nende majandamise. Usaldusega kaasneb aga vastutus. Kui põdraga midagi juhtub, ei ole meil mitte kuskile mujale kui peeglisse vaadata. Igasugune üleküttimine on justkui enda tagant varastamine.

Tuleb jätkata teadmis- ja teaduspõhist jahindust

Loomulikult ei ole need seisukohad automaatselt igale seltsile kohaldatavad. Erineva suhtumise, jahikultuuri ja majandamise tulemusena on olukord Eestis väga erinev. Toodud põhimõtted on üldised, mida tuleks arvestada. Kui arvukus on suur ja kahjud metsakultuuridele suured, tuleb jällegi sellega arvestada ning vastavalt talitada.

See lugu tuletab meile kõigile meelde, et kõik mida teeme, teeme ressursile ja endale. Meile on antud õigused, mille eest peame vastutama. Oleme valinud teadmiste ja teaduspõhise jahinduse. Käime siis seda teed koos.

Ka eesti jahinduse hea tava tuletab meelde, et: olulisem, kui jätta oma järeltulevatele põlvedele võimalus jahti pidada, on jätta ka loomadele võimalus nende järeltulevatel põlvedel elada

EJSi juhatus on kinnitanud soovitused põtrade küttimiseks. Neid saab lugeda siit.

EJS