Töö käib hammaste välkudes

Töö käib hammaste välkudes

423
Foto: Flickr

​”Eks nad müristavad siin küll päris kõvasti,” vastas Kopra turismitalu perenaine Merike Härmsalu küsimusele, kas koprad on tänavu kevadel langetustöid alustanud.

Kobraste hammaste usinat tööd ilmestab ka Sultsis jõe lähedal avanev vaatepilt. Kopra talu perenaine teadis rääkida, et tema kodu lähedal Vidva oja juures on üks mets, mis on loomakeste töö tõttu juba aastaid üle ujutatud. “Seal on tamm tehtud ja puud pilla-palla laiali. Kilomeeter eemal on metsatukk, kuhu nad on rajanud megatammi nagu tõelised ehitusinsenerid. Seal on nad teinud kõvasti laastamistööd,” ütles ta.

Merike Härmsalu sõnul on see igakevadine vaatepilt ning kobrastel on välja kujunenud kindlad kohad, kus nad ragistavad. „Üldjuhul on nad aktiivsemad kevadel, kui vesi hakkab vabanema,“ sõnas ta ja lisas, et tööle sunnib neid ka talvevarude lõppemine. „Üks päev käid, siis on kõik puud alles, aga kui järgmisel hommikul lähed, on need sõiduteel risti-rästi maas,“ jutustas Härmsalu.

Küsimuse peale, kas koprad on turismistalule ka majanduslikku kahju tekitanud, ütles perenaine, et tegelikult mitte. Turismisettevõttele on need atraktsiooniks ning pigem isegi majanduslikult kasulikud.

Olgugi et loomad on kevade tulekuga tegusaks muutunud ning nende ehitatud tammid nende endi suurust arvesse võttes üsna mastaapsed, tunneb zooloog Nikolai Laanetu kobraste pärast suurt muret. Ta pani juba kümme aastat tagasi tähele, et nende arvukus on hakanud kahanema.

„Kopraga võib juhtuda see, et varsti on ta meil kaitsealune liik,“ sõnas Laanetu. Arvestades praeguse küttimise tehnoloogiat ja stiili, on see tema hinnangul ületanud jahinduseetika normid. „Paljudes kohtades kasutatakse hävitavaid meetodeid koprast lahtisaamiseks,“ tõdes ta.

Loe lähemalt Sakalast.